Siit teile elav näide ..miks ei maksa 3D asjast vaimustusse minna. Kui nüüd ei eksi siis eelmine aasta jõudis meie kinodesse üle 30 3D filmi. Hirmuäratav number minu jaoks.
3D või mitte, visuaalse ilu-ehmatuse-võlu taga peab olema ka filmi. Filmige parem kalasid, lõket, muru kui häid ideid pähe ei tule. On sigadus teha filmi 3D pärast. Film on karm ala..vaataja on nõudlik-närviline ja pika vihaga.
Film mille üks 500'st produtsendist oli ka Cameron. Lugu ise oli ilge veealustes koopastes jogamine ja sulistamine.
Alguses öeldi juhuuu..siis läks aga asi palju tõsisemaks. Saan jälle välja elada extreme spordi mõtteuse monoloogiga. Miks küll loll inimene paneb enda ja teiste elu ohtu et saaks suraka adrenaliini oma vereringesse.
Üks vana kogenud sukeldaja mees oli ka loomulikult kambas, kes uputas jalgu ja vigastada saanud mehed oma käega ära..nagu kassipojad. Moraal oi see, et kõik kes ellu jäid pidid olema tänulikud.
Kehv film. Vihale ajavalt kehv.
Saa vaatasid vist 2Ds? Paadunud kolmdee-põlgurina olen sunnitud tunnistama, et 3Ds oli see suht vaadatav. Koobas on kolmdee jaoks hea keskkond, nagu ka Herzogi dokk mullu demonstreeris. Filmi-3D ei ole ju realistlikult kolmemõõtmeline, vaid koosneb paarist üksteise taha asetatud kahemõõtmelisest kihist. Seetõttu puudub seal loomulik perspektiiv, ja avarad horisondini ulatuvad vaated paistavad eriti tasapinnalised.
ReplyDelete3D töötab hästi kinnises ruumis, kus perspektiiv puudub - näiteks koopas. Tänu sellele ongi "Sanctum" olnud üks toimivamaid (efektsemaid) kolmdee-mängufilme siiani. Lisaks koobastele koosnes koosnes see allveekaadreist, kus samuti perspektiiv puudub. Värvilised kalad oli iMaxi leivanumber ammu enne seda kui 3D tavakinodesse jõudis.
Lugu ise on üsna keskmine horror-triller.
Tunnistan pattu 2D see oli. Ikka jonniksin ja jään selle juurde , et ka 2D's peab olema iga film eelkõige nauditav. Prillide jama kaob niikui nii varsti jälle ära.
ReplyDeleteThaanks great blog
ReplyDelete