Showing posts with label kaklus. Show all posts
Showing posts with label kaklus. Show all posts

Sunday, February 24, 2013

The Man with the Iron Fists (2012)



http://www.imdb.com/title/tt1258972/?ref_=sr_1

Kas see film on ala hinnatud?..ei ole.
Kidzi kilode kaupa..Russel Crowe on ümaram kui varem..verd lendab ämbrite kaupa lakke ja seintele.
Tegu Rza autorilooga..mees ei suutnud ennast kuidagi ohjeldada. Ka aasia kuskil väikelinnas toimuval tegevusel soigus taustaks muusikaks ikka jälle hipp-hopp.
Saan aru kui miski muusika meeldib..aga pagan niipalju vaoshoitust ja maitsekust võiks ikka olla.
Ega peale poosetava väliskihi suht muud vaadata polnudki. Tihti piisab ju ka sellest, kuid seekord oli see pilt niivõrd klants -võltilt Tarantinolik ja häiriv.
Sisu lihtne ühe enam saabub linna kõvemaid ja suurema upgare kitiga tegelasi. Kes tahavad kellegile peksa anda..maha lüüa.
Iga mööda katuseid jookvaid ja linadega vehkivate varrukatega aasiast tulnud kakeluse film on sellisele poosetamisest peajagu üle.
Tühi film..täiesti istutu kulgemine.
p.s. teksti oleks võinud kõik välja jätta, see tegi vaid hullemaks.






Sunday, April 15, 2012

Dragon Eyes (2012)

http://cdn2.sbnation.com/entry_photo_images/1226943/cung_le_large.jpg

http://www.imdb.com/title/tt1735862/

Van Damme kui B-filmi magnet. Mulle meeldivad vananevate 80 ndate lõpu staaride heitlused uuel sajandil. Seekord jäi küll kangelase osa väikseks. Ta oli vananev vang.., kel hakkab hale ühest aasia mehest ja õpetab siis teda tõeliselt kaklema.Damme is on mees kes lööb endiselt väga tugevalt. Teda on tabanud Seagali staatus ..mees kes lööb harva aga palju kõvemini kui teised. Van Damme küll selgelt paremas vormis kui nahkmantlisse keeratud trullakas Seagal.
Ärge saage valesti aru.ma pole kunagi kummagi tulihingeline fänn olnud. Kuid alati perversne rõõm nende tegemisi irooniaga jälgida.
Peategelane asiaat on kahtlemata kehvasti valitud..tema nägu reedab sekundiga et sinna on rusikas ikka mitu korda vaadunud. Nina on mööda nägu laiali taotud.
Kõik rassid on ilusti esindatud nagu B filmile kohane. Tatoveeritud latinod kes tänaval tussidele järele hüüavad. Neegrid, kes millegipärast pimikus kaarte taovad. Veel lisaks on see nagu arvutimängu bosside mäng. Mida kõvem mees oled seda parem vastane sulle vastu tuleb.
Aasia mees naudib seda kui saab naistega vesteldes mitte särki kanda ja oma higise muskliga mängida. Ja saab enda sõbraks kõik kellel ta korra pasunasse virutanud on. Film kus lüüakse ikka siukse pauguga et nagu lendaks 200 kilone siga 100m kõrguselt vastu betoon põrandat.
Kogu aguli rahamänge juhtiv itaalia vanamees taipab mehelt küsida kus mu raha on alles siis kui mees on korra juba "surnust ülesse tõusunud".
No nüüd peaks küll sopa isu vahelduseks täis olema..kas on?

http://www.beyondhollywood.com/uploads/2012/04/Jean-Claude-Van-Damme-and-Cung-Le-in-Dragon-Eyes-2012-Movie-Image-600x399.jpg
http://www.mmatko.com/wp-content/uploads/2012/03/Cung-Le-Dragon-Eyes.jpg
http://www.transmissionfilms.com.au/wp-content/uploads/2012/01/DragonEyes2.jpg

Monday, February 27, 2012

The Green Hornet (2011)




Jahh olen ka ise endalt küsinud..Miks ma raiskan oma aega selliste filmidega? Oleks ju lihtne leida selle aja sisustamiseks miskit paremat filmi või siis hoopis paremat tegevust. Kuid sellist soppa mu hing nõuab. Mul on vaja nädal eeltööd teha sopafilmidega enda üles töötamiseks et suudaksin ennast häälestada "tõsiste" filmide lainele.
ja kui filmide vaatamises tuleb paus on hea jälle alustada kindla peale toimiva..lihtsa loogikaga lugudega.
Seth Rogen ...karjuv-tüütu koomik on taas tagasi. Tegi hea sutsaka 50/50 loos, kuid ka seal ei olnud tegu teab mis limboga. Tema lärmakas karakter sobis hästi peategelase vaiksusele ja endasse tõmbumise kõrvale.
Hornetis koomiksi laadne sisu..hellitatud gigolo-jõmpsikas igavleb ja hakkab super kangelaseks (mitte just veatuks) peale ise lahkumist. Huvitavaks tegelaseks võiks olla side-kick..master-mind Kato. Kuid ka sellest võimalusest sõidetakse üle. Cameron Diaz sai olla taas tüütu bimbo.
Tüütu pusimine..kus vist eeldati et sa ekraani taga ka naeraks.
Kui ..siis väärib aplausi identiteedi kriisis vaevleva maffia boss Christoph Waltz. Keda ei peeta piisvalt hirmuäratavaks, tema tegudele vaatamata. Mees on omadega kohe päris hädas..küll nimetab oma nime ümber Bloodnosfskiks (sest tema nimi Chudnofsky ei suuda keegi hääldada ja ajab inimestel naeru peale). Tema karakteri paneb paika tema esimene etteaste filmis. Ainus mees kelle tegemisi ekraanil seekord nautida sain.
Nali mis meeldis: Kui kurjamid said käsu Chudnofskyle green hornet tapetuna koju tuua. Tiriti ka sinna üks Green Bay Packersi jopega fänni laip.
Päris kahju hakkas tast et ta neist tüütutest amatööriest jagu ei saanud.
Kuid filmi temagi uhke etteaste ei päästnud..oh ei.


Chudnofsky lemmik relv. Kaheraudne. Tema jutu järgi oli seda relva jube raske teha.

Tuesday, November 15, 2011

Dalkomhan insaeng (A bittersweet Life) 2005




Lõuna-Korea liini jätk..truu ja perfektne maffia sõdur saab ülesande jäitada bossi uut armukest. Kõik läheb tuksi. Naise naeratus keerab selle eksimatu mehe elu pea peale. verd hakkab voolab ja palju. Palju vägivalda ja lõpuni minevat julmust taas.

Klapiga kole mobiiltelefon..oleks juba nagu Lõuna-Korea filmide firmamärk.nagu Mati Undi tulekustuti iga lavakujunduses peidus.

Suur kärutäis aasia moraali sinna otsa. oli kindlasti üle keskmise film.

Meeldis taas väga pisut kurva olekuga peategelane, kes tappis ja oli halastamatu sest nii pidi..selline nägi ette koodeks.

Lõuna Korea filmi meestel on hea maitse. isegi fataasia või verevalamis filme tehes suudavad nad äratuntavat soojaks –inimlikuks, realistlikuks, vaimukaks jääda. Ma isegi tahaks sellises "ruumis" elada ..lääneliku tõmblemise asemel. Ilus stiilne lugu taas.

Ma ei paigutaks antud lugu oma Lõuna-Korea lugude tippu..kuid oma ülesande täitis ta ikka jälle ära. Nüüd on veits puhvrit hollywoodi paska neelata.