Showing posts with label Eesti asi. Show all posts
Showing posts with label Eesti asi. Show all posts

Thursday, February 20, 2020

Tõde ja õigus (2019)



Suur eesti film ja seda ilma mingi irooniata. Tanel Toom on ikka paraja tembu teinud koos produtsentide jm.  Käisin ka mina seda kinos vaatamas nagu kord ja kohus. Tõde ja Õigus materjalina on ikka suht käsi kullas / perse mullas tükk. Saadi ports raha filmile taha, kuid filmi maailmas tähendas see ikka seda et tuleb teha kompromisse , siniseid maju ja hiljem seda arvutis kõvasti mudida. Rõõm et seekord kõik õnnestus. Näitelejad olid ikka kuradi tublid. Võigemast on ikka paras frukt, mees selgelt tippvormis itsitab kaamera välisel ajal nagu elevil poisike kommentaare andes samas pane ta kaamera ette ja tuleb ja pangega.
Filmis oli palju ilusaid kohti, Pearu monoloog pärast Krõõda surma köögilaua taga (istume siin nagu kaks kärbest pasa hunniku otsas), mehe imeline reaktsioon kui aia taga kustes avastas Vargamäe noored musutamas..jne. 
Naised olid kuradi tublid, polegi vist ammu näinudki eesti filmis rez. kes on proovinud mõista ja selgitada kui pask ja raske oli ikka tollal naiste elu.
Filmil oli hea muusika, täiesti ok grimm, mis isegi ei seganud ja oli positiivne üllatus. Libe tee see näitejate vanaks grimeerimine. Mida oli palju oli drooni kaadreid, need ju kenad muusikaga vaadata kuid tõde ja õiguse puhul jäi see veidi kriipima, et näe lennutavad jälle trooni. 
Eestlane on ikka krants küll enda ja teiste vastu ja ega see muutunud ole ja ega vist ka muutu, siin pole miskit ka teha. See on nagu Vsejovi ajaloo käsitlus,  ajaloos on sellised asjad olnud ja korduvad ikka ja jälle. Tulemus on ikka sama. Sama ka eestluse puhul. Eitame või mitte , aga sellised me juba kord oleme. 
Igatahes tõstis Tõde ja Õigus eesti filmi lati kõrgele, kuid õnneks tulid kohe otsa Kordametsa film ja sai kõik jälle oma rööpasse tagasi. Talve jätan kindlasti vahele.






Tuesday, February 12, 2013

Keskea rõõmud (1987)



http://www.imdb.com/title/tt0300394/?ref_=fn_al_tt_1

ENSV lõppu kuulutanud roadmovie. Õnneliku juhusena maandus rez. tooli Ulfsak ise. Millegipärast pushiti stsenarist ja esialgne rez. Kuik kõrvale. Kas see oli hea või halb ei saagi me kunagi teada.
Tollal vist oli filmide tegijatel kaasas jõlkuv mitmekümne aastase kogemusega filmitegijate kiht..mis hõlbustas vähemalt sedapsi Ulfsaki esmasfilmi.
Kriitikaid lugedes..torkab silma kriitikute karjuv vajadus leida kes on peategelane, kellest oleks pidanud saama peategelane, kellele me peaks kaasa elama. Seda pole..tegu pundi tippvormis olevate eesti näiteljate viisikuga, kes kõik lasevad ilusti oma partneril kõrval hingata. Isegi eesti filmi "jäälõhkuja" Kark ei tõuse teistest seekord kõrgemale.
Kurat kui lahe tundub see aeg distantsilt vaadates. Kõik tolleagne "pask" tundub ka lõbus ja naeruväärne.
Üks noormees (kes seda aega ei näinud) oma blogis arvas et lõpustseenis näitavate autode plats pidi näitama nõukogude riigi võimsust ja lonkavat Karku aitav Ulfsak kujutas stseeni kuidas liigutakse edasi kaaslase abiga parima tuleviku suunas.
Mida küll tänapäeval koolis õpetatakse?
Vajalik film ..eesti veidras filmiajaloos kindlasti oluline film.
Hea et see jõuti valmis teha ennem kui filmid raha puuduse auku kukkusid.
Mitte tühine pole ka Tõnu Aare soundtrack..mis on isegi praegu aastal 2013 väga hea. Miks küll vaja alati eesti filmis miskit idu taga jada? Sellist mõnusamat kulgemist on ilma selletagi hea jälgida.






Monday, February 11, 2013

Seenelkäik (2012)



http://www.imdb.com/title/tt2239512/?ref_=fn_al_tt_1

Viivi!!
Eesti film. Kas eesti filmil on praegu hea aeg..vist küll. Ma ei räägi kvaliteedist ja šedöövrite rohkusest ..pigem võimalustest et tehakse ja toodetakse neid taas. Järgmine aasta saab olema eriti lõbus sest suurim sponsor riik andis oma tellimuse sisse. Need ajad 90'ndatest on vist möödas kui filmi vaadati eemal kui katku haiget nähtust ja hoiti eemale..ja elujõus tegijad nagu Simm ja Urbla pidid tõdema et tänavu vist ikka eestis ühtegi mängufilmi ei tehtagi.
Aadu läheb prouaga metsa..poliitik ei suuda ennast ka metsas lõdvaks lasta..iniseb ja näpib ikka ja jälle oma telefoni.
Mulle meeldis väga see puude vahel uitav kaamera ja nüri dialoog. Raivo Tamm ja Elina Reinold keda terve ekraan täis oli. Lust mis paistis näitlejate olekust..kujutan ette seda lõbu selle loo tegemisel. Siiani meenutan helgusega "Tule minuga lendama" proove draamateatri väikses saalis. Muhe mees.
Stilistiliselt on kõik üle keeratud...Ulfsaki ja Saaremäe karakterid üle väänatud tegijate käsul. Ulfsak on geenius ..ta tuleb sellest pisut sandist olukorrast auga välja..Saaremäe mitte hästi.
Ega ma ei saanud hästi aru , et mis asja nad seal metsamajas õieti ajasid-toimetasid. Toompere Jun. oli meeldivalt asine ja asjalik.
Moraaliga lugu mis sugune..et üks kuradi Aadu Kana jääb kõigele vaatamata siiski Aadu Kanaks.
Mis siin ohkida..tore eesti film. Raagi Pariisi glamuur on kui peoga pühitud nüüd meelest läinud.




Monday, December 10, 2012

Viini Postmark (1968)



http://www.imdb.com/title/tt0348332/?ref_=fn_al_tt_1

Mehed viinapudeli taga (Alfred Rebane /Jüri Järvet) meenutavad Luki aegu. Üks ihkab teise Wipa Blocki endale. Teine ei salli ei teda tuhvlialuseks teetakse. Löövad käed..selle peale esimese meheteona lendab klaas peeglisse (selleks et vaikus kuradile käiks). Kaup tehtud Martin Roll peab terve järgmise päeva tõtt rääkima...mõtlema ja ütlema.
Tegu ühe parima eesti filmiga üldse mida ma näinud u. 100 korda. See muide ei ole liialdus. kui inimesed vaatavad jõulude ajal Home Aloned läbi siis mina vaatan 3-4x nädalas ennam magamajäämist Viini Postmarki.
Jaan Räätsa friiki muusika. Meeletu tempo võrreldes tollaegsete kaskede latvades seikleva tavalise eesti filmi kaameraga. Korterite hullus, mustamäe kerkib imeilusa aura ja non stopina liikuvate veoautode rea saatel.
asi ise teatrist üle kantud filmi. teatrisse kirjutas Ardi Liives Martin Rolli loo Järvetile spetsiaalselt..seda on ka tunda. Istub kui rätsepa ülikond. Film rändas mööda venemaad ja oleks äärepealt Järveti Leari osale saatuslikuks saanud. sest loomenõukogu kuskil arvas et siuke naljamees küll Leariks ei kõlba.
Teatrietendus oli meeletult popp ja filmi võeti sellega võrreldes ikka palju jahedamalt vastu.
Meie aga aastas 2012 oleme õnnelikud et see filmile sai..meil ei ole ju võimalus Järvetit Draamateatri lavale vaatama minna.
Järveti mäng kubised detailidest.. Poisilik rõõm kui ta sõbrale oma Wipa Blocki presenteerib..."Ameerika..austraalia..austria ..ja...".
Kuidas ta ennem vaatab kas ümbrus on puhas ennem kui sõbrale tasku juurest rusikat näitab ja siis efektse 360 kraadise pöördega lahkub. Vinge et eestis sellised näitlejad olemas olid ja on.
Teatrist ei toodud üle legendiks saanud Taskut ja dispetserit. See filmi meeste vimka ja ilus leid Rammo ja Abel surematuks paariks filmis kokku panna.
Ausa mehe pilgu ees taltub ka naabri ülbe ja kuri koer.
Vaadake üle ja nautige.
Tsitaat:

Siin räägib... siin ei räägi mitte keegi. Üks Nõukogude Liidu kodanik. Mul on andmeid, et teie tehasest tassitakse hõlma all juustukerasid välja. Nii et tugevdage valvsust. Jaa, pange rahvamalev tööle. Jaa, nii, just.”






Monday, October 22, 2012

Vasaku jala reede (2012)



http://www.imdb.com/title/tt2106744/

Eesti film...( selle sõnapaariga võiks ju kirjutamise lõpetada). Miks mul jääb..jäetakse mulje et meil endal munasid ei ole.Enamus mis me filmides toodame on ühe teise loo..halvemal juhul ameerika stilistiline plagiaat. Miks ma peale Lõuna Koera filme kiunun et vaadake ometi filmi tudendig. See ei ole ju nii raske. Kõik on lihtne ja geniaalne. Ei salli filme kus ma ei saa aru mida mulle kui vaatajale pakutakse on see komöödia, action film, paroodia?
Kõik on mõistetav. Tegu on noorte 21 ja 22 aastaste tegijatega. Selle kohta ikka voila..ja vaja see Rodriquezi. Ritchie ja Tarantino ummistus kuidagi organismist välja saada vaja. Ka "püha Tõnu.." kohta öeldi et Õunapuul oli vaja see filmidest sadestunud taak kuskile salvestada ja lahti saada.
Usun et ka nüüd..kuna tegu noorte poistega siis antud stilistika mõistetav.
Samuti ületati ka kääridega tegutsemisel minu loogika piire. Selline hakkimine toimib Tarantino "Marukoertes" .."Lock, Stock.." loos. Meie ei oska seda..sry.
Karakterid olid ju toredad. Ott Leppland teeb uhke sutsaka. Kuid kõik need karakterid ja ebaloomulikud valgete maika särkidega "American Graffity" mehed ei ole mitte eesti rida. Ime et selleks kuskil veel Ford Mustangit välja ei otsitud.
Ei tohiks tegelikult eesti filmi kallal ju vinguda nii palju. Iga asi mis tehakse tuleb ju eesti filmile igal juhul kasuks. Edu edaspidiseks poistele. Teine saab olema veel raskem teha. Oma asja nad oskavad..pehmeks rääkinud mitmed kõvad näitelejad et need filmi lustima tuleksid.





Thursday, April 12, 2012

Sinine kõrb (2012)

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCLBiaTPSj54kcFXUzxjP_CMTTbv7chbOFmjd438yJLPl8XfbaCMUTfoWFFcoiC7LYNYounZujhZlzgv32aSVR5b1DqRfB6P3iO7Q3mA1HomwAXhlLRor2Eko62g89Ttwyn6WLl0uLARxo/s400/sinine-kaie-korb.jpg

Tunni ajane dokk mis möödus kuratlikult kähku. Ma pole kunagi mõistnud ja ega ka vist hakka lõpuni mõistma sellist kirge millega kunstnik-geeniused oma erialasse suhtuvad. Seekord siis Kaie Kõrb. Ja seda kõike ilma igasuguse simuleerimiseta ja tahtmiseta üldse simuleerida. Kaie Kõrb armus kõigisse oma pikemaaegsetesse tantsu partneritesse. Kaitse raktsioon? Nii on lihtsam endal laval ja inimesel saalis. See muidugi toob kaasa selle et sa oled oma tööga 24h päevast seotud.
Kõrb oli tippajal võimas ja põhimõtte kindel . Saatis palju suurema uhema Peterburi balleti trupi kuradile ja jäi Estoniasse suuri rolle edasi tantsima. Samas prouad kelle käe all ta alustas ..näiteks Randviir on tänini temaga koos.
Ta oli 45 kui ta tegelikult ei olnud veel ikka valmis kõrvale astuma. Tiit Härm ta lõpuks lahti lasi, sünnitas kaks last ja siis sai alles aru, et kui olulise asja ta oleks äärepealt elus maha maganud. Emaks saamise.
Ballett on täis intriige. Seal ussitab ja mädaneb perioodiditi alati iga paari aasta tagant. Kus meediasse valatakse taas ämbritäis balleti trupi juhtimisest sõelutud solki ..nagu ka veider küll Eesti Maleliidus.
Ega see film nüüd inimesest täit ükevaadet anda ei suutnud. Saime ühe jupi teatud perioodist. Tegelt olime peale filmi sama situatsioonis kui Kaie üks venelasest tantsupartner, kes rääkis kuis tema hindas seda et kõike tehakse täie jõu ja võimsusega. Siis tuli Kaie kes tegi nagu kõike 80% kui ometi mõjus paremini kui need kes 105% endast välja pigistasid.
Siukse artisti , kes elu aeg tööd pidanud tegema "seisma jätmine" on kuratlikult keeruline ja raske protsess. Nad vajavad sama moodi abi..nagu sõdurid kes ei suuda oma missioonist välja tulla. Ja ega nad vist lõpuni suudagi. Rikutud kaup. Pisut tüütuks muutus muusika. Asjal oli niigi väga sees küll, miks seda üle peab väänama dramaatiliste klassika lugudega.
Igal juhul tänulik..selliste inimeste ja balleti kui kunsti selgitus töö eest.

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHCIU-dcMSs_mhVGzr3SVyyGsCU1pPuS4LPfAV-r3eWSTk8ZgjpYXIv4lm-0fFUgj2Ajn-_wdLc3e6UFdb6XsKLohyphenhyphenwTx7CoE5hs2x21sjeR7EzqmrSkCa-gd2-GT9DXho9aCJJUMk4ZdX/s400/kaie_korb.jpg
http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/201203/455x600/88585_IMG_4299.jpghttp://f6.pmo.ee/f/2012/03/14/1012434t20hab5e.jpg

Saturday, February 25, 2012

Inimesed sõdurisinelis (1968)



Pisut üllatav film..minu vaadatud filmide nimekirjas. Eelkõige ajendas se et sellele filmile minu arvates neetud palju ülekohut tehtud.
Eesti film sai 100. ja mitte ühelgi kriitikul isegi ei kõlvanud nimetada kasvõi seda oma top ma ei tea mille viimaseks. Mitte seda et ta kuskil seal figureerima oleks pidanud aga siuke vale liba häbi on veel hullem. Neile vastu haukukes pean nimetama oma võhiklikusest et olen kolm korda proovinud "Sügispalli" vaadata. Tabamata ime looks jääb ta minu jaoks ka peale seda.
Kord juhtus umbes sarnane lugu ka Draamateatris. Kui Mati Unt lavastas Egon Ranneti lugu "Kadunud poeg". Siis oli palju inimesi kes olid nii kuradi tõsised, ja vist isegi oli avalik kiri vist, kus keegi tõreles et miks siukest kommunistlikku sitta lavale lastakse ja nõudis asemele Hamletit..mis jäi ka välja tulemata.
Eestlased tegi sõjafilmi..seda asja ei juhtu just sageli. Võrdluseks "Nimed marmortahvlil" on küll hale vennike Sõdurisinelite looga võrreldes. Lahingustseenid olid enamus pimedas materdamised ja plahavatused..sähvatused. Uskumatu küll.kuid praegu tundub see täiesti õige lahendus. Usun et eks need öised lahingud üks anarhia olegi.
Vaadakse see suur mees kes oma kuulipritsi kiitis, ütles ära lärma ja andis enamus meestele vastu tatti..nu ma arvasin et see on keegi lätlane-leedukas..Oh ei ..piinlik küll . See oli Ugala mees Heino Raudsik.
Ekraanile kutsuti kõik lavaka tudengid ja äsja lõpetanud poisid. Komissaarov, Tõnu Mikiver, Hans Kaldoja jne.
Veelkord ei ole vaja midagi häbeneda. P.s. "Kadunud poeg" tuli üks mahlakamaid iroonilisemaid Mati Undi tükke Draamateatris üldse.
Lugu veel sellest etendusest: Ühte ust ei saadud pidama..see sunnik kõik igakord kui kinni löödi. Siis Unt ütles et persse..kõikuge kaasa kõik. Ühiskonna talad kõiguvad.
Hiljem kui see uks pidama saadi kõikusid näiteljad endiselt kaasa inertsist.

Sunday, January 29, 2012

Meeletu



Eesti film. Kas formaat annab filmi mõõtu välja. Imdb ütleb tema kohta kategooriaks TV. Kuna eetsis filme ..häid filme palju ei tule siis kõlbab antud lugu filmi kategooriasse rohkem veel kui küll.
Meeletu eeliseks see et lool selja taga teatri taak. Kõik on selge ja niivõrd palju läbinämutatud et tegijatel pole suurt midagi vaja ülekordama hakata.
Etendus mis filmi jõudis on kõigil osapooltel lihtsam teha. Filmi lavastaja Elmo Nüganen on seekord ka ametinetust väärt. Seekord ei tahakski niivõrd rääkida filmist kuivõrd teemast endast. Ükskõik kui visalt ma Jaan Tätte vastu põlgust üles ei näitaks oli see lugu väga hästi kirjutatud.
Nii naiivne ja leierdatud kui see teema ka ei tundu, siis kes meist ei tahaks ühel päeval kõik perse saata ja metsa ära kolida. Vähemalt unistada sellest. Mina igatahes olen üks neist. Keegi meist ei tea kuidas selline metsa jama lõppeda..juba teisel päeval võib paanika hoog saabuda ja me põgeneme linna tagasi..oma veel mõttetuma elu juurde. Kuidas küll terve küla ja jõmmist sõbrad mehe ümber tantsu lõid ja kadusid siis kui mehel raha lõppes. Kel raha see tellib muusika. Moraal..moraali otsa, kuid selles loos see mõjus ja töötas väga hästi minu peal. Kui lõpus kohtu saalis vihma hakkas sadama ..oli see kegendus ka minule.
Pilt oli väga ilus..eestimaa loodus on ikka kuratlult ilus.

Saturday, January 7, 2012

Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta (2011)




Pühad on toredad siis näidatakse rahvale preemiaks tema enda maa filmid ära..ilma et peaksid selleks kinno minema. Ja mul on igakord hea meel selle üle. Olgu ma siis vahepeal kibestunud tulemuse pärast mida näen ,ikka olen ma jaol ja valmis kõik üle vaatama.
Guido Kangur on selle loo A ja O ..algus ja lõpp. Lavastajad-produtsendid on pidanud ikka vist meelitame..kellitama et Guits ennast minna laseks. Ja siis koguni vist kohati hakkama ka meest pidurdama..tundus kohati ohjeldamatu ja metsik.
Väga haleda mulje jättis naispeategelane ja munn-sõber Osolin.
Positiivsed üllatused oli usutsikid ja eriti Padar. Kes suutis elus esimest korda ekraanil (mõtlen kõiki ekraane) endast hea mulje jätta. Tekkiski siuke mõte..ehk soovitus Padarile. Jäta see kuradi asi millega sa tegeled (Sun) kus kurat ja mine osale mingis muus bändis näiteks kidra mehena. Su enda huvides.
Esti film on ikka eesti film..sellel on kuidagi oma mekk juures..Ka siin oli tunda lugu "Lammas all paremas nurgas" saate küll aru mis ma mõtlen. Kui me eesti kino 100 aasta kriitikute topp 20't. vaatame, siis tundub ikka veider. Et 100 aastat filmi ajalugu ..see on see mida me suudame ja suutnud oleme? Ma ei mõtle seda halvas mõtles..vaid nendin seda kui paratamatust. Sealt tuleneb ka mu Lõuna-Korea filmide armastus. Neil ei ole midagi rohkemat olemas..meie kes me oma näitlejaid oleme kiitnud juba sajand taevani ei suuda midagi sellist saavutada.
Kaamera ette olid tiritud enamus aktiivsed seltskonna ja kultuurivaldkonna staarid. Aga nii peabki..samuti toimis ka juba Mark Soosaar "Jõulud vigalas" filmis..see on võimalus need inimesed "marmorisse" raiuda.
Filmis ja peale võtteid surnud Enn Klooren on endiselt hämmastavalt heas vormis...ja nägi välja kõige filmilikum tegelane üldse.


Monday, September 27, 2010

Riigireetur (2009)



Kuna eestis tehakse niivõrd vähe filme, siis selline pikk dokumentaal "šedööver" väärib tähelepanu kindlasti.
Pärast esimest 10 minutit oli selge mida mulle serveeritakse..vaatasin aga masohistlikult lõpuni ära. "Kriminaalne venemaa" šanris tehtud dokumentaal, kus tükkidest..fotodest kokku klopsitud lugu eestalstele pimedal talveõhtul hea näidata. Peale "Tantsud tähtedega" showd. Kuidas küll imeti välja põhuseid miks mees riig reetis, et ema isa lasid jalga, et nõudis tähelepanu. Oli täthujult ju "antiloop" jne..jne.
Ja meil vaatajana ei jäägi muud üle kui kaasa noogutada ja tõdeda et näo ongi jahh. Oli mida töökaaslastega järgmine päev rääkida.
Tulemus oli jäle..doki. lõpuks olin juba kohutavalt vihane. Kogu lugu oli nagu valimiskampaania..räägiti seda mida teiselpool ekraanil olijad kuulata sooviksid. Tiriti ja topiti mõttetuid seoseid, kokkulangevusi ja jooni mehe elukäiku.
Tegelt on asi palju lihtsam..tegu 90 ndate alguse staariga. See oli tõeline võimaluste aeg..kahju et ise tollal veel pisut liig noor sai oldud. See oli aeg mil tehti tegusid..oli ka hr. Simm edukas mees..siis läks kõik lörri nagu ka üle poole tolle aja kuulsatest äridest.
Pakuti võimalust olematust olukorrast pisut kasu ligata..90 eestlast sajast taoks rusikaga rinnale ja kinnitaksid et nemad poleks teinud. No ei usu. Peenelt serveerituna müüks üle ühe eestlastest oma ema maha.
Teema väline märkus..tahan kord kuus tatrapudru süüa (kui Lenne Pärnus , Lennele see ei meeldi)..marsin poodi. Hull eestlane tatraletid tühjaks ostnud, hirmus et see otsa võib saada ladudest. Kord jäi ka mul tankimata..sest järgmine päev pidi bensuhind 30 senti tõusma. Ja iga eestlane tahtis selle pealt 10 krooni kokku hoida.
Eestlane on loom, kes kõhklematult teise jalge alla tallub et mikserit 30 krooni odavamalt osta.



Sunday, February 21, 2010

Tallinn Pimeduses (1993)












Nägin ka mina lõpuks ära müstilise loo "Tallinn pimeduses"..terve plejaad eesti 90 ndate alguse parimaid näitlejaid ja soome mustahuumori rez. kõlab ju hästi?
Räägikski näitlejatest..lemmikud ei olnud mitte tüütu poosetaja Tõnu Kark, või noor Peeter Oja..vaid au said minu jaoks omale Terminaator Väino Laes, Jüri Järvet..Ivo Uukivi ja meeldiv üllatus Enn Klooreni näol. Me peame olema tänulikud et asja ei teinud keegi eestlane. Kogu asja tulem oleks olnud hoopis teine. Soomlane Ilkka Järvi-Laturi suutis jääda külma kõhuga eestlasi tollal nii sügavalt puudutava teema puhul..nagu eesti vabariik, eesti raha, eesti lipp. Stsenaarium hea ja intrigeeriv, teostus pea lõpuni koos püsiv.
Esimese poole üle võivad tegijad eriti uhked olla,,vaataksin nagu filmiajaloost läbiimbunud mehe hullamist. Hiljem kiskus asi pisut "Lammas all paremas nurgas" loo klassi. 2/3 eesti filmi kohta ikka väga kõva sõna.

Thursday, January 21, 2010

Püha Tõnu Kiusamine (2009)

















Mida perset! Algas lugu, esimene ja teine peatükk. Nu pisut kangutame ..must-valge ja puha, aga ma vist saan aru ja on päris tore . Pluss keegi ole veel isegi alasti ennast kiskunud..pluss Harri Kõrvits teeb oma asja väga hästi. Siis aga hakkas pihta..vahepeal kerisin edasi ..kui näitas kuidas mees üle põllu jalutas. Nu perse see sümbolite hunnik ja elus vaadatud filmid, millest kõigest tahaks sutse sisse lükata.
Siis rikkurite kabaree..võimas kunstniku töö ja atmosfäär. Lootus et nüüd äkki näeb ka vahepal filmi, aga ei järjest hullemaks. Läeb. Vahepeal hüüan, et keerakse seda neetud kunsti nuppu 90% vähemaks. Vaesed inimesed kes seda kinos vaatasid ja siis mitte munnigi arusaamata noogutades saalist lahkusid.
Soovitus..vaadake esimesed kaks peatükki ära ja siis pange kinni. kunst ei pea olema ju nii keeruline. Ja kui oma skisofreeniast loo tahate teha-ärge raisake sellele 16 milli ja kaks koera.
Mõnuga panen selle alla silid:"Eesti asi."

Wednesday, January 13, 2010

Disko ja tuumasõda (2009)















Teema tegijaid sügavalt puudutav ja isiklik. See paneb kogu selle loo käima ja hoiab ka elavana lõpuni. Tehtud ära ülimahuka arhiivimaterjali ja peene-osava montaašiga lugu. Dok kaadri. ja lavastusliku vahe oli pea ära tundmatu ja hästi kokku seotud. Ei olnud siukest karjuvat poosetamist kostüümide ja vuntsidega ,nagu teletornitorni ründamisest valminud loos.
Äkki mõjus ka pisut see et ma ise olen just selle sama aja laps-noor. Ilus töö.
Peaks kohe hakkma jälle taas soome TV'd. vaatama. Lõuna eesti inimene ja tänapäeva noor seda lugu ei usu.

Saturday, November 14, 2009

Detsembrikuumus (2008)






















Ja eesti filmide päev jätkus. Palju kiidetud "Detsembrikuumus" oli palju julgust juurde saanud peale "Mina olin siin " vaatamist, et ehk polegi halb film...oli halb! Miks ma peaks allahindulsega filmi suhtuma..kui tegu on eestis tehtud filmiga? Ei peaks.
Oli kulutatud üsna palju raha ja laskemoona. Hale on see kui eestlased püüavad rekvisiitidega taastada 20 ndate tänavapildi. See on jäänud endiselt samale tasemele mis see oli juba "Kuulsuse narride" telelavastuses.. Kuulutuste post ..üks kaless sõidab..üks lapsevanker..räbalatesse riietatud laps. Kõik on nii läbinähtav. Veel puud vaid pime kepiga, siis võiks sama ka saata otse muusikali lavale, kus alati oli tänavapilt ühesugune. Ja muidugi eestlane actionis..püssiplärts nõrk..tossu tuleb liiga palju..kukub nirult. Venelased muide selle kunsti ära õppinud (paljuski muus jääb veel vajaka).
Telelased: Tahaks kiita vist Liisi Koiksoni..vähemalt ta oli tubli ja püüdis miskit teha. Mis välja tuli sarnanes küll pisut kooliteatriga..aga ta püüdis. Tema õnn see et ta neetult fotogeeniline. Teine uus mees filmides minu jaoks Tambet Tuisk. Teda tahaks aina rohkem näha filmides. Ülejäänud ..eesti superstarid olid veidrad. Mul on siuke tunne et rez. ei oska näitlejaid filmides kasutada..ma olen kindel et neis on tegelikult palju rohkem olemas. Või ei oska näitlejad filmi keelt. On küll erandid..Kukumägi ja Kark. Viimasel oli küll seekord liiga palju teha lubatud, teda polnud ohjeldatud sugugi ja pakkus nati üle.

Mina olin siin (2008)


















Läksin selle filmi kallale suure eelarvamusega. Vilbre mis teinud seni olnud suht suurepärane..aga stsenarist oli teine "targutaja-esteet" Raag, siis lõi mulle pidurid peale. Eesti filmide puhul raskus see et sellega seotud on kuidagi isiklik. Sa tead neid kõiki kes kaamera ees ja taga..ja kõigele selle juures objektiivset hinnangut anda suht keeruline. Nii hakkasin ka selle filmi alguses kohe nokkima..et näe targutaja-esteet ..vitutanud montaaši ja üleehituse "Trainspotingust", peegli ees stseen "Taxi driverist". Kui aga lugu hoo sisse sai ja lisandus Tambet Tuisk. Läks elu lahti..Tean et eesti kollasele kirjandusele meeldib kuidas eestlased filmis kepivad..siis saab ju pärast teha intervjuu..et kuidas oli mr. X voodis siis olla? Mul aga tekkis taas tõrge (küll on mul neid palju), et kas seda on nüüd vaja. Kõik oli tehtud esteetilselt ja ilusti, aga kas see nüüd oli seda väärt (ohverdati ju selleks üsna palju). Ma mölisen taas liiga palju. Film oli hea..eriti eestlase kohta.
P.s. Prangel oli kohal.