Showing posts with label Dokumentaal. Show all posts
Showing posts with label Dokumentaal. Show all posts

Monday, October 29, 2012

Tropa de Elite (2007)



http://www.imdb.com/title/tt0861739/

Film mis ammu mul järjekorras istunud peale "Cidade de Deusi" nägemise šokki. Tegu täieliku tsungliga, mis metsa asemel toimub agulis. Iga mees teeb mis tahab. Ja relvasid on laiali jagatud vagunite kaupa. Loomulikult nendest ka paugutatakse kui neid nii palju liikvel juba on.
Ainus mida seal tänavatel kardetakse on mehed mustas..äraostmatud eliit rühm. Need mehed ei tule läbirääkima. Need mehed tulevad selleks et tappa kõik keda nad relv käes näevad. Ka iga põmmpea teab et kui tapab (kasvõi erariides) eliitrühmlase kirjutad sa samas alla iseenda surmaotsusele.
Politsei on ise juurteni korrupteernud ja veel see ka omakorda korrupteerunud. Jaglelevad vaid omavahel, kes millist ala kontrollib.
Kui noored politseinikud neilt raha pihta paneb et politseiautodele selle eest varuosi osta pole ülemustel miskit teha. Politseid kutsuda ei saa..:)
Nägime "Full metal jacketi"laadset sõjaväelaagrit, kus eesmärgiks oli nõrgemate välja kraapimine.
Ega film piirdunud vaid maditamisest ja kätekõverdustest.
Peategelane ..eliitrühma kapten tahab ametist loobuda ja otsib endale asendajat. Sest pere paljunemas.
Kuid mees saab aru, et ta käed ei värise vaid siis kui ta oma tööd teeb. Kui ta proovib sellest eralduma..hakkab ta ihu värisema ja psüühika tõrkuma.
See ei ole töö mida koju ukse taha saab jätta, kui oled ukse kinni löönud ja külmkapist piima võtab. Sellise elu eest juba ei põgene.
Uhh kui mõnus on eestis elada peale seda kui see film lõppes..jahh tegeleme siin oma pseudoprobleemidega acta ja muud koerused mis me isikuvabadust piiravad. Jahh lõunamaal on soe ja mehed vürtsikamad-seksikamad eestimaa daamide jaoks..kuid damn see oli põrgu.
Proovin ka Tropa de Elite teise osa ära vaadata kordki.





Sunday, September 23, 2012

Varesesaare venelased (2012)


https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjcEdFeJMAcUqjNcZoV4HBP8eM1a9gSReQxfcSzIAvhyw23_zwUrfOTHpcOa90rMJufZ-YB84MVOfqVYyMMOLDo7nrcxLa2_C80L5CnlPgGgTC4evJK1VKpXPF2V-nM_mtsWot4l_HKJ-8/s1600/561965_318460398214187_301797643213796_908975_692113135_n.jpg











http://www.imdb.com/title/tt2279300/

Võõristav lugu. Kõik see mida näeme ja näidatakse toimuks ja oleks nagu hoopüis kuskil mujal riigis, hoopis teises ajas mis meid üldse ei puuduta. 35 aastatne inimene on nagu vana inimene , kes on täiesti tühjaks pigitatud ja ennast täielikult ammendanud. Jõeutuks tegev on sellist raiskamist kõrvalt vaadata. Vanas Roomas oli orjade keskmine eluiga 23 aastat..tundub et me ei ole oma tsililatsiooniga osaliselt eriti kaugemale jõudnud. Kõik see tundub nii sürreaalne Tallina tänaval ja kroonika veergudel oleva poosetva jõmluse kõrval. Seal proovitakse ellu jääda. Elama kontrastide riigis nagu iga teises sellises.
Teismeline noormees..kes näeb kindlasti oma ea kohta noorem -kulunum-tuhmim välja. Tunnistab et elab teest saiast ja arvutimängudest. Vahepeal nuusutab liimi. Miski ei näi seda karuselli tema jaoks peatavat.
See mis toimub ei ole kindlasti mitte nende süü. Masinavärk millest on võimatu välja astuda ja mis kordab ennast uuesti ja uuesti.
Kogu dokis on hulganisti subjektiivsust kokku panijate poolt..kuid Keedus suudab litsuda õigele nupule mis toimib.
Lõpu kaadris hullab 4-5 aastane tüdruk..see peaks olema rõõmus mäng. Kuid ometigi on see kurvaks tegev..sest on 80% tõenäoline te me teame kus maal tema on umbes 10 aasta pärast.
Lihtsam on pista pea liiva alla ja muusika kõvasti mängima, et mitte sellist äärmust endale sisse närima lasta. Ansip vaatab oma numbreid ja mõmiseb ..pole paha. Samal ajal ignoreerides teadmist et 100 000 eestlast töötab soomes.

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN102MnpzeSVqEhNebJ0znmn8sWByIlzNZzEUJQcIkuYzRYfXvSyJ4jxmd_-cIjEcZOLE1WsLK-pggJ_MEWutDvPpAD2BXNXQP0YHv3kzu4lzGKfMx3xeWX2Y1zmXPHRBBmCIB0-4WfIxV/s1600/561965_318460431547517_301797643213796_908979_942157101_n.jpg 

http://ext.err.ee/images/6addcc7a-fc49-4bf8-8076-8ca11b23e8c1/75243_23.jpg
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5nlBkX2ooUQRGDoTRP9yrwM6I__NX2m8VHbd8t6Y5jH13e2WUBM8f_wLRYNSBsUxJPjFcecXQpwr-sWhwyj8pBuENso_rugBkBQJ0g0XtQMJOWcIQUaX2n-s9f4pa0HlsklqR4C5gW4y9/s400/varesesaare_venelased.jpg

Tuesday, April 24, 2012

The Trip (2010)

http://collider.com/wp-content/uploads/the-trip-movie-image-2.jpg

http://www.imdb.com/title/tt1740047/

Film mis sattus mu ette tingituna isust ..näha Briti komöödiat. Kaks suht unarusse jäetud näiteljat sõidvad ajalehe-kirja poolt palgatuna mööda Põhja-Inglismaa restorane et anda neile oma hinnang. Lugu mis on välja kasvanud TV seriaalist ja on kindlasti lahjem ja kokku surutud kui seda oli televersioon..Usun et sama efekt mis seoses X-Files filmiga. Mille filmina väärtus on pea olematu sellise surematu seriaali kõrval. Steve Googan ja Rob Byrdon ei peagi kedagi mängima ja saavad lustida sellisena nagu nad on. Kaks semu ja võrratud imitaatorid.
Nende imiteeritud Michael Cane (noort ja vana) ja Anthony Hopkinsid (kelle lause lõpud falsetti tõusid) olid lihtsalt hämmastvad. Ja kui nad Al Pacinot tegid, siis ma naersin juba südamest. See on oskus ja needus korraga. Naisele õhtul telefoni seksi tehes saab kasutada Hugh Grant stiili. Sean Conneryt tehes järjekordse laua taga avatasid et nad näevad kuradi kurvad välja seda stiili väljendades..nagu halvatuse läbi põdenud mehed kes taastuvad raskest näo traumast.
Mehed on head sõbrad kui väga erinevate iseloomudega..Gigolo peab kohe nädala jooksul kaks naist kuskilt oma voodisse sebima. Sõber on aga väga kiindunud oma pikaaegsesse abikaasasse.
Loodus on Põhja Inglismaaga sajandite jooksul igasugu tempe teinud teinud ja tulemus näeb vapustav välja.
Mehed improviseerivad lennult..vaatasin otsa ühe Rob'i show. Ma ei tea kas süüdi ameerika või ameerikalik repertuaar..aga see tundus igav kui kurat ja ei olnud naljakas.
Pärast seda kui gigolo kividel hüpates vette libiseb ja külmas õhku ahmib aasib sõber , et sa nägin nagu kodus olevat seal vees. Sa peaksid äkki rohkem action filmidele mõtlema hakkama.
Tore britilik roadmovie keskealistele. Kindlasti mitte maha visatud aeg.

http://resources2.news.com.au/images/2011/09/09/1226133/151738-the-trip-movie.jpg
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPr-YVE6BztrMAtU3QFAvwYFvDglhnmkAJzfOSgX0uOq7TUx69dFbCnd9-Wt0gepBaBA4Hfh4XoOtepYPwyeyfPJA2SE8RhK_FcMws2NYJVDBKoyo_X9Dt3K4tnaUDmGcxNOSQv7GwGX8D/s1600/movie-DVDRiP+avi+Steve+Coogan%252C+Rob+Brydon%252C+Claire+Keelan.jpg
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOgauAXhcQmzIQTB_tuzgMtG1oLE7d_NKkauJgC9KNYF7pKA9iv7KuIOdSGlhh_bUTFmYE_UkuWPRquM5ZO1tQsvsiFkKW2FVYNsWvpy4jsOiNlJCfQomjI79-cgIPgWPMQKQTb7L7xGkl/s1600/The+Trip+2010+Steve+Coogan%252C+Rob+Brydon%252C+Claire+Keelan+movie-screens-00001.jpg

Monday, April 23, 2012

TT3D: Closer to the Edge (2011)

http://qnbikes.files.wordpress.com/2012/01/guy-martin-racing-at-the-isle-of-man-tt.jpg

http://www.imdb.com/title/tt1698010/

Manni saarel toimuv kurikuulus võidusõit ja inglise keelt pludistavad kamikazed. Kes ei saa üle ea ümber ja kogunevad iga aasta et võistelda turisti klassi tiitlile (mis on muidugi kaugel oma nimest). Tegu on tõelise massihauaga..rada millel otsa saanud 231 siklimeest. Joe Dunlop noppinud seal 26 võitu olles legend ja õnnestus sel mehel ots leida Pirita ringrajal. Müstika. Ka sellest on palju juttu ..mõnelgi korral.
Kihutatakse max. kiirusel mööda tänavaid ja põlluaedadega ümbritsetud teid. kui kukud on väga valus ja oled õnnelik mees kui ellu jääd.
Peategelane Guy Martin oma oma alasse armunud..seletab kanalis mutreid keeratas, et ega mulle meeldigi eriti keppida ja naisi sebida..sikli sõit on parem. Ei ma pole gey ega midagi, mul on teised hobid.
Kaks mutti räägivad et nende maja ees lambipost ja kurv..sealt nad tulevad ja kallutavad ja lambiposti kohal nad peavad korra keha püsti tagasi tõstma..muidu paneksid peapidi vastu seda. Neil on sellest päev otsa põnevust.
Mehed kõrval arutavad et see on kuratlikult põnev sõit ja kui sulle see põnevust ei paku siis kulla sõber oled sa vist surnud.
Mees kes korra sõidu võtinud kirjeldab et 8-9 aastat hiljem oled endiselt sellest sõltuvusest..see narkootikum-adrenaliin mida tahad uuesti ja uuesti kogeda. Sama teooriaga tuleb ka välja saare parim mootorite valmistaja. Kes ütles et tunneb ennast pisut nagu narkodiilerina..ja vahest piinlik sellepärast. Sest osaliselt tema kätetööga on läinud päris palju inimesi teise ilma ja jäänud sõltuvusse. Peategelane on paras mossitaja kes elab iga teist kohta mis ei ole esimene sügavalt üle ja ööbib mere ääres oma bussis vaadates sõiduvideosid.
10 sekundiliste vahedega lastakse võistlejad rajale ja sõidetakse aegade peale. Sõit on karm..üks mees saab kurikuulsas kurvis otsa. Korjatakse laip ülesse ja võistlus läheb edasi.
Ka peategelane riivab kivimüüri ja teb võimsa lennu läbi õhu..leekides sikkel lohisemas järgi. Esimene asi mida õnnesärgis mees arstile ütleb et ära ülikonda lõhki lõika..ära lõika ma tahan seda veel kasutada.
Kolmas mees lendas põldude vahel kurvist välja nagu kaltsunukk ja murdis kõik mis murda andis. Tema tuli viia teise haiglasse ja seal kokku kruvida.
Loomulimulikult ei vaadanud ma seda 3D's.
Sellise tegevusega ei saagi tegeleda muidu kui sa narkootilise aine laadset pauku sellest kätte ei saa.

http://www.movievortex.com/wp-content/uploads/2011/04/TT3D-Closer-to-the-Edge.jpg
http://www.topgear.com/uk/assets/cms/5cb042f4-51fd-49a6-8098-f24fdf678c46/670x377Image.jpg?p=110420_04:18
http://threesixfive.tv/wp-content/uploads/2011/12/TT3D-Closer-To-The-Edge-official-trailer.jpg

Thursday, April 12, 2012

Sinine kõrb (2012)

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCLBiaTPSj54kcFXUzxjP_CMTTbv7chbOFmjd438yJLPl8XfbaCMUTfoWFFcoiC7LYNYounZujhZlzgv32aSVR5b1DqRfB6P3iO7Q3mA1HomwAXhlLRor2Eko62g89Ttwyn6WLl0uLARxo/s400/sinine-kaie-korb.jpg

Tunni ajane dokk mis möödus kuratlikult kähku. Ma pole kunagi mõistnud ja ega ka vist hakka lõpuni mõistma sellist kirge millega kunstnik-geeniused oma erialasse suhtuvad. Seekord siis Kaie Kõrb. Ja seda kõike ilma igasuguse simuleerimiseta ja tahtmiseta üldse simuleerida. Kaie Kõrb armus kõigisse oma pikemaaegsetesse tantsu partneritesse. Kaitse raktsioon? Nii on lihtsam endal laval ja inimesel saalis. See muidugi toob kaasa selle et sa oled oma tööga 24h päevast seotud.
Kõrb oli tippajal võimas ja põhimõtte kindel . Saatis palju suurema uhema Peterburi balleti trupi kuradile ja jäi Estoniasse suuri rolle edasi tantsima. Samas prouad kelle käe all ta alustas ..näiteks Randviir on tänini temaga koos.
Ta oli 45 kui ta tegelikult ei olnud veel ikka valmis kõrvale astuma. Tiit Härm ta lõpuks lahti lasi, sünnitas kaks last ja siis sai alles aru, et kui olulise asja ta oleks äärepealt elus maha maganud. Emaks saamise.
Ballett on täis intriige. Seal ussitab ja mädaneb perioodiditi alati iga paari aasta tagant. Kus meediasse valatakse taas ämbritäis balleti trupi juhtimisest sõelutud solki ..nagu ka veider küll Eesti Maleliidus.
Ega see film nüüd inimesest täit ükevaadet anda ei suutnud. Saime ühe jupi teatud perioodist. Tegelt olime peale filmi sama situatsioonis kui Kaie üks venelasest tantsupartner, kes rääkis kuis tema hindas seda et kõike tehakse täie jõu ja võimsusega. Siis tuli Kaie kes tegi nagu kõike 80% kui ometi mõjus paremini kui need kes 105% endast välja pigistasid.
Siukse artisti , kes elu aeg tööd pidanud tegema "seisma jätmine" on kuratlikult keeruline ja raske protsess. Nad vajavad sama moodi abi..nagu sõdurid kes ei suuda oma missioonist välja tulla. Ja ega nad vist lõpuni suudagi. Rikutud kaup. Pisut tüütuks muutus muusika. Asjal oli niigi väga sees küll, miks seda üle peab väänama dramaatiliste klassika lugudega.
Igal juhul tänulik..selliste inimeste ja balleti kui kunsti selgitus töö eest.

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHCIU-dcMSs_mhVGzr3SVyyGsCU1pPuS4LPfAV-r3eWSTk8ZgjpYXIv4lm-0fFUgj2Ajn-_wdLc3e6UFdb6XsKLohyphenhyphenwTx7CoE5hs2x21sjeR7EzqmrSkCa-gd2-GT9DXho9aCJJUMk4ZdX/s400/kaie_korb.jpg
http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/201203/455x600/88585_IMG_4299.jpghttp://f6.pmo.ee/f/2012/03/14/1012434t20hab5e.jpg

Wednesday, April 4, 2012

Under Fire (2011)

http://cdn.theatlantic.com/static/mt/assets/culture_test/Under%20Fire%20-%20Finbarr%20O%27Reilly%20in%20Libya%20615.jpg


Dokumentaalfilm sõjareporteritest. Muide kannab sama pealkirja mis Nolte poolt rindereporterit mängimise kuulsas Nikaraagua loos. Miks ma üldse sellest kirjutan? Sest nähtu tekitas mus juba palju küsimusi.
Moodsas sõjapidamises on asi muutunud. Magusam kui vastase sõdur on hoopis maha kõmmutada mõni reporter. Sest see jõuab meediasse. Statistika on päris kohutav viimasel aastal hukkunud juba rohkem reportereid kui II maailmasõjas kokku ja seda kordades.
Mehed olid kaamera ette tiritud. Mulje jäi kohutav. reporterid olid väga äraolevad..vesiste silmadega rikutud inimesed. Iga ühel neist jookseb üle öö üks sama õudukas, mida nad ikka ja jälle kogevad. Iga ühel neist olemas sõber reporter kes kuskil samasugusel väljal otsa saanud.
Peamine küsimus ..mis me neile küsida saame..miks kurat te seda teete? Et sellest elatuda? Ei usu.
Minu jaoks on nad samasugused war junkied..nagu palgasõdurid. Nad lähevad sinna ikka ja jälle tagasi. Sest kodutänaval kõndides tunnevad ennast kui tulnukad keda painab teine elu mis neid jälitab ja peale rõhub. Ja nad lähevad tagasi.
Mina nende tegevuses missiooni küll ei näe. Haiged inimesed kes vajavad abi. Las need kes seda naftat tahavad lähevad sõdivad ise ja pildistavad ise oma jäledusi.

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmimphGzmiUhr2uuLp6DlUNpJ4R-hfFk87Ng0rDuhAHHgarPWcLcF56MqpIzhH1XJDJVvY4-BzGRVjdut9G0UI0_Yo-mQGi9BaGSnIqORJ28bL6xHJtS5Pm7gGHuSQ-47YCmv66F0aX_kY/s1600/under-fire.jpg
Näitus tapetud fotograafide portreedest.



http://blogs.journalism.co.uk/wp-content/uploads/2012/03/72-Hours-Under-Fire-image-CNN-credit.jpg

Sunday, March 18, 2012

Pina (2011)



Filmi avastseen..kõhnusest pisut kole..lakitud peaga. 50'ndate alguses naine. Akodion kõhul paljal ihul ..suurtes koledastest meeste valgetes trussikutes loeb meile etüüdi.
Jeesus küll..oli mu esimene reaktsioon. Saksa teater..seda ma ju vihkan ja jälestan. Turbas aelemine..väänlemine .karjumine..paljad tissid..märjad inimesed. Olen seda elus ennem näinud ja välimäärajaga ka kergesti tuvastanud. Viimane oli selline kogemus lives NO99 Stalkeri proovides.
Modern tants ise on ohtlik asi. Ta on alati olnud kergelt intrigeeriv minu jaoks. Kuid igakord ma pean vaikselt endale ütlema vahele et ärgu ta seda laval nüüd seda tehku ..ja siis ta ikka teeb. Samas olen olnud ka vaimustuses leidlikest detailidest. Ma ei ole kindlasti mitte moderntantsule kerge publik..mind on kerge eemale peletada.
Peab vist olema Wim Wenders et leida selliseks filmiks rahad ja seda ka rahvast vaatama saada. Eestlane oma " Sinise kõrbe"..või oletatava Fine Five stuudio looga juba mööda festareid ei ralliks ja luksushotelle välja ei tehtaks.
Pina etendused ..lavad koos kujundusega ja valgused on täielik fantastika ja iludused. Ja Wenders on kahtlemata kõik visuaalse ime väga ilusti ülesse võtnud. Sellist juba valmis asja oli vist täiesti nauding ülesse võtta. Kõik oli olemas.Lavad oma väljapeetud halluse ja lihtsuega olid täis takistusi ..millega laval tantsijad said jageleda..toolid..pleksiklaasid..vesi..muld jne. Ma ei tea miks ..aga mind häirib alalti kui keegi läheb oma perfomancet tegema inimeste hulka tänavale või trammi, ujujatest täis basseini äärde. Pisut nagu kapist välja ronimise-tulemise tunne. Piinlikus tunne kaalub alati võimaliku kunstilise elamuse üle.
Samas oli filmis ka leitud uhkeid ruume kus tantse teha..suur akendega tühi korter. Pooleli olev ehitusplats..laoruum.
Pina lemmik trikk on keha mis ei alluks nagu inimese enda kontrollile ja juhib ennast ise ja hakkab meeltele vastu ja harib-kontrollib seda.
Pina oli enda ümber kogunud tantsijate trupi kes olid erineva tausta ja päritoluga..ja kui sa Pina juurde jäid siis seda lõpuni. Ta suutis juba sollidses eas sõber-tanstijad efektselt ära kasutada. See polnud mingi tavaline showtantsu värske liha festival. Pina nõudis neilt ikka palju enamat. Ja oli leidlik ja nakkav oma detailides.
Välklambi stopid olid geniaalsed..kui õudsad ja alasti näevad inimesed välklambi läraka valguse käes välja.
Modern tants tema eliit vormis.

Sunday, March 4, 2012

The Fog of War: Eleven Lessons from the Life of Robert S. McNamara (2003)




Vähemalt filmitegijate kavatsused on ausad, kui nad proovivad poliitika korüfeedelt nende eelõhtul miskit välja pigistada. Nägin just äsja analoogset lugu Kambodza dikaatorit piiranud ajakirjanikust..kes istus ja naeratas kolm aastat mehele laua tagant vastu, varjates seda et tema käsul arvatasti tapeti ta ema-isa ja vend. Mis siis Kamobza reporter soovis..soovis öelda et pole midagi. Annan andeks aga räägi oma lugu ära.
Kas vana kala murdus?..oh ei. Kui reporter lõpuks tõe paljastas..noogutas ta vaid mõtlikult.
Nüüd istus laua taga McNamara..mees kes oli Fordi autotehase õitsengu taga ja tegi ka Belli helikopteri firma surematuks , kuna olles kaitseminisrter kirjutas alla paberile mis saatsid ameeriklased aasiasse sõdima ja kaitseministeeriumile käivet tegema.
Ameeriklased kindlasti ootasid koos karvaste hipidega et McNamara vabandaks nende ees Vietnami sõja pärast..mees ei teinud seda mitte. Vaid tunnitas et oli teinud paar taktikalist viga seoses selle demokraatia ristikäiguga.
Tegu on haritud inteligentse mehega, kes sattus kummalist teed pidi poliitiliste kauboide ja üles pushitud veidrike keskele...kes kirjeldab värvikalt kuidas oli võimatu nende aasia kuradite läbirääkimisi pidada. See oli teine ja võõras keel mis need mehed laua taga rääkisid , tegid ja nõudsid. Et läbirääkimistele soodsamat käiku anda tuli öösel teha hirmupommitamisi..ja siis hommikuks oli kuraditel juba vesi ahjus.
Selliseid arukaid tegelasi oli ja on endiselt sinna tippu tarvis ..muidu oleks seal laamendanud Curtis LeMay..kes sigadelahe kriisi ajal . Tegi ettepaneku et anname tuld ja kähku meil on 17-1 edu rakettide arvult võrreldes venemaaga.
Kui me arvame et elame hapral ajal, siis me eksime . Nii tulist perioodi maailam ajaloos pole olnud kui oli seda II maailmasõja järgsed 20 aastat. Ime et see maakera tiirlema jäeti.
Kogu dokk on ilusti kokku monteeritud ja McNamara paljastab ka natuke..tegelikult pigem kinnitab küll enamus asju ..mida me kõik juba teame.
Lisaks veel Philip Glassi muusikat.
Tirige aga edaspidi selliseid inimesi kaamerate ette, kuniks veel võimalust..neis veel vurtsu järgi küll.
Mõnus ..meeldiv ajaloo brozüür mida vaadata.

Tuesday, February 21, 2012

Senna (2010)



Mees kes oli 100% sõitja. Võidusõitja..kes tunnitas ka kaamera ees et võidusõitmine ja selle võitmine on nagu narkootikum..sa tahad seda uuesti ja uuesti kogeda. Oma oodatud esimese võidu peale Brasiilias..mees röökis autos finishis..oli täiesti kivis, kuniks jättis auto seisma ja pani pildi tasku.
Olin minagi Senna fänn..veel ajast mil ta sõitis musta JPS Lotusega.
Mis on hea sõitja tunnus?..vihmas või Monacos on nad edukad ka kehvema autoga kui teised. Mäletan kuidas soomlane Sato kogus endale MK punkte ainult Monacos, sest auto rohkemat ei võimaldanud. Ja samaga alustas ka Senna.
Film proovis kokku võtta ja teha portreed Sennas. Kui kuratlikult kirglik ja vihane oli ta F1's valitsenud olukorra peale, kuidas Prost ja Fia president Balestre proovisid kordamööda Sennale räigelt ära teha..
Prost ja Senna..ratsionaalne prantslane ja keevaline Brasiilia kutt, kes oli vaikne ..häbelik..vaoshoitud. Anna talle rool pihku ..siis näed. Kaks aastat järjest puksisid nad aasta finaalis teineteist rajalt välja ja tulid kordamööda maailmameistriks. Viimane mees kes midagi sellist praktiseeris oli Schumacher vist..Hilli vastu.
Kunagi oli keegi brasiilane öelnud soomlaste kohta..et kurat see pole aus nende kivitükkidega (soomlastega) võidu kihutada, kes on rookie hooajaks nagu vanamehed valmis.
Dok imes mind täielikult sisse..ja järjest lähemale jõudis kuupäev, mil ka ise teleka ees olin 1. mai 1994. Kõik targutavad et mees teadis ette..sellest poleks kasu olnud. Pärast Donnely pauku paar aastat varem..käis mees ise sündmuskohal asja vaatamas ja istus autosse ja kihutas Pole positioni sinna otsa. Mikrofoni taga vaid ütles et ta teab et tegeleb kuradi ohtliku alaga. Kuid see tema narkootikum mida ta taga ajab.
Kui päev varem austria kutt seina kihutas ..oli ta näost küll näha et teadis mis see pauk tähendab..sis konstateeris: "seal on sees 320 km/h".
Järgmine päev oli tema kord ja seda muidugi juht positsioonilt..ta ei murdnud selles kokkupõrkes ühtegi luud. Esiratta juurest lendu läinud junn tabas tema kiivrit ja tappis eelmise sajandi ühe andekaima sõitja.
Jäin lobisema ja filmi sisu edastama..see puudutas, vast sellepärast. Naudin vaadelda inimesi kes oma ala perfektselt teevad. Jumaldan geeniusi ja tunnen nad ära.
Film oli pisut subjektiivne aga mõjus..pärast filmi vihkasin kõiki kärakaid "maffia" mehi kes F1's tiirelenud..Briatore, Eccelstone jms.
Väga hea dokk.

Monday, February 6, 2012

Miesten vuoro (2010)



Milline õnne on näha ekraanil tavalist inimest. Sellisena nagu ta on ja me enamus oleme. Sauna lavale oli aetud punt mehi kes kõik rääkisid oma loo. Karedad karmid mehed ja lood olid kuratlikult kurvad ja emotsionaalsed..tallas kõvasti pisaranäärmete peal. Kui nägin millist valu jutustatav lugu avaldab jutustajale endale..lihtsale mehele.
Film peaks olema meeste naiste lahterdajatele õppe looks...et näha kus on meeste sisu ja kuidas mees ..antud juhul siis soome mees kogu seda probleemi endast läbi küpsetab.
Muusikaline kujundus oli märkamatu ja hea.
Lõputiitrite kiri: pühendatud soome meestele. Oli täiesti omal kohal ,soome mees on nähtus omaette. Mina naudin soomlaste temperamenti ja rütmi..kui raadiojaamad autos ära tüütavad ja vihale ajavad kruvige mõne soome kanali peale ja te rahunete 10 minutiga. Isegi ultrakommertslik Nova mõjub minu närvidele pehme ja mõnusana.
Igaljuhul elagu soomlased.

Tuesday, January 3, 2012

George Harrison: Living in the Material World (2011)



Ka mina olen hakanud Beatleid kuulama märkamatult on tekkinud-imbunud autosse nende meeste muusika.
Scorsese oli kokku pannud 4h loo.ja läbi järanud tohutu hulga materjali läbi et kokku panna lugu ühest Beatle mehest George Harrisonist . Impulsiivsest mehest kes kahe dinosauruse John ja Pauli vahel oli pea sama asendamatu lüli. Töö sai väga mahukas täpne ja võimas. Nagu oleks "Sõda ja rahu" uuesti läbi lugenud..vahepeal väisin pisut, kuid filmi lõppedes olin härdunud ja oli tunne nagu oleks ise millegagi hakama saanud. Aeti kõik kaamera ette kokku kel oli 70'ndatel. midagi ette näidata. Monthy Pythonist...Tom Pettyni. Eric Clapton..kes Georgelt naise üle lõi ja näis ainsana kaamera ees pisut arrogantne. Õnn oli ka see et Harrison oli ise kõvasti filminud oma 8 millimetrisega, oli mida kasutada ja mida kõrvale jätta.
Mind hämmastab see hipide kultus asi India...kuidas staadioni täis kuulas hardunult kuidas Ravi Shankar tinistas tsitral..ja nõksutasid kaasa nagu mõistaks. Georgele mõjus see veel eriti tassis seda taaka kuni pea lõpuni kaasas. Ma väidan siiani et hipid keerasid selle maailma perse..enne hipisid kandsid mehed ülikondi ja naised oli naised. Väiklane mis?
George Harrison oli muusik lõpuni...irvitades Dylani garaazis pandi kokku Wilburise projekt, mida ma ka ise kunagi nautlesin ja miks ka mitte kui bändi panna kokku Dylan, Orbison, Petty..
Beatlite glamuurist nii palju et pappi oli sitaks aga tegelt oli tegu sõprade kambaga kes enamus glamuuri tähistasid hotelli toas hunnikus elada, sest kuskil liikuda ei saanud ilma et fännid sind lömastanud ei oleks.
Kui sul on neli tundi vaba aega ja Beatlid sind külmaks ei jäta siis vaata kindlasti ära.

Thursday, April 28, 2011

Restrepo (2010)



Kui juba sõja lainel oleme. Vaatame veel ja proovime mõista, ükskõik kui subjektiivsed ka materjaid meile kätte ka ei satuks.
Korengali org. Võttis aega kaks aastat et seal suures laias metsikus orus üks küngas ära võtta ja kaks aastat hiljem anti see sama moodi käest ära. Taanlaste lugu oli isemoodi. Kuid "Restrepo" oli nii Oliver Stone Platooni moodi et see mõte jäigi kaasas käima..nagu poleks vahepeal paarkümmend aastat mööda läinudki.
Mida meile tegelikult näidata jutustada taheti? Ega ma ei tea. Minule jäi eelkõige pähe taguma kogu asja mõttetus. Sihipäratu tõmblemine. Sõdurite põhiline eesmärk kogu asja juures see et istun oma aja ära ja loodan et vahepeal surma ei saa..nagu vang. Milleks ma siin olen ja mida ma siin teen, mind õigupoolest ei huvita.
Vaid rühma juhil näeb olevat säilinud usku kodumaa demokraatia sõdadele ja jumalasse. Samas kiirgab tema pilgust ja olekust piiritut-ääretut lollust ja tuhmust. Tema veel kaifib seda et vahepeal tulistame siis kaevame selle savi sodi sisse kaevikuid, siis jälle tulistame. Eriti "muljetavaldav" oli rühmajuhi kohtumine küla vanematega. Et nad hakavad siia teid rajama ja siis hakkab teil vanad busines käima..raha tuleb. Vanamehed on vaid huvitatud kes nende surma saanud lehma kinni maksaks. Ega viitsiga süveneda rühmajuhi saame sõpradeks ilasse.
Sõja taktika lihtne..juhitakse lennukitele kordinaadid et seal miskit vist on..see siis külvab ala üle..+- 10km. raadiuses. Mehed lähevad püssidega kohale..vaatavad üle šokis kohalikud, kes oma surnud lapsi süles tassivad ja vahele jääb vahest ka üks loll kes ei suutnud õigel ajal oma laigulist õlgadelt maha visata.
Sõda on : 1. Busines 2. Mis iganes..vali ise.

Tuesday, April 19, 2011

Armadillo (2010)




Sõja lugu. Kari Taani noori (rõhu paneks sõnale noori) on aetud demokraatiat kaitsma Afganistanis. Esimene küsimus..miks normaalne inimene läeb üldse sõda mängima ..ja korduv vastus oli sama meeskonnavaim ja seiklus.
Kogu see lähisaasia asi on suur vahelesekkumise fiasko. Miks ei vura me teedel juba ammu elektri ja vesinik autod. Miks peame üle murjanite põldude trampima ja otsima taga kedagi, kellega meil mingit pistmist ei ole. Mida aastad edasi seda raskem on muil vaadata ka uudiseid... Minu jaoks muutuvad nad üha subjektiivsemaks ja kallutatumaks. Kui ikka ameerika hakkab Gaddafit välja juurima ja tuleb ridu rada pidi uudiseid kuidas Gaddafi ei oska sõdida ja teeb sohki. Siis pikapeale hakkab see mind naerma ajama. Kuidas meediat manipuleeriada tundub olevat lihtne, kui vaatame kasvõi meie enda konnatiigis toimuvat.
Filmist.. mis ma teadsin juba ennem filmi oli et ega see sõdurielu õige elu ikka ole. Mehed vahivad läpakatest porri ja käivad siis oma frustratsiooni põldude vahel välja elamas. Roomavale..haavatud vastasele kihutatakse 40 kuuli veel igaks juhuks kerre..ja saadakse selle eest uus plärakas mille saab mundrile panna. Ja siis mehed mossitasid veel , kui juhtum lekkis. Et ega inimene ennem aru ei saa, kui ise siia tuleb. Ma küsin vastu..miks sa ise seal oled.
Kui rakett untsu läeb ja pere maha tapab..saab pereisa garnisoni jalutada ja valurahaks paki raha saada. Mis see on?..Demokraatia? ...hard core porno on ka leebus ise selle kõrval!
Kui küsisin ühelt afganistanis olnud sõdurilt kommentaari selle loo kohta..erutus ta silmnähtavalt ja nimetas taanlasi mõttetuteks poosetajateks.
Mul on viimasel ajal jõuetusest tekkinud paar naiivset teooriat:
1. Kui riik otsustab kellegile sõja kuulutada, siis mingu sõdigu need kellel on asi ajada (poliitik). Mitte kujunemata nooruk.
2. Ehitame suure müüri lähis aasia vahele..ei torgi üldse..las madistavad. Paari aasta pärast lähme piilume mis seal saanud on. Miks me peame poolt valima?
Filmi lõpus tekkis uus küsimus..miks nad lähevad sinna tagasi. Nende psüühika juba rikutud. Veel saaks see noor poiss inimeseks , isaks kujuneda. Miks ta sinna tagasi kuradi turakas ronib.