Showing posts with label 9/10. Show all posts
Showing posts with label 9/10. Show all posts

Friday, February 14, 2020

Parasite (2019)

Bong Joon Hoo on vana lemmik, tema "Memories of Murder" kuulub siiani mu lemmikute hulka (tegelt oleks põnev seda lugu, pärast 5 aastat pausi uuesti vaadata, et kas töötab). Parasite oli mul pikalt riiulil ja ootas parajat hetke mil ma saaksin selle lõpuks ära vaadata. Õnneks jõudsin seda kõike teha ennem Oscari gala ja sellele järgnenud hullust. Kus delfi kommentaator ja Kanal2 vaataja punnib seda filmi vaadata ja ei saa aru, kuram millepärast sellelel auhind anti. Ega ei peagi saama.Filmidest veidi võõrdununa, eks ka pisut pelgasin. Nüüd saan rääkida tulemusest. Rez. meeldib enda ümber kuhjata asiseid näitlejaid kes on nõus temaga kaasa lustima. Tulem oli mehe vääriline. Teekond sinna eht Lõuna-Korea filmilik: naiivne, humoorikas, julm, verine, kurb. Kunstnik oli kujuteldavate ruumidega teinud imet ja aitas tohutult tulemile kaasa. Samuti kaamera ja liikumine majades, kes liigub vasakule alla, kes koheselt paremale ülesse. Ilusti kokku pandud ballett. Casting oli täiuslik, näiteljad ei tõmmanud üle vaid tammusid kindlas jäljes ja seda oli hea vaadata. Sisu üle niivõrd filosofeerida ei tahakski. Imestama paneb ikka ja jälle et kuidas õnnestub L. Korea filmil teha kaklusstseeni elu ja surma peale mida vaadataes tuleb naeru kihistamis isu peale? Vaataja pannakse tihti olukorda kus tal tekkinud või kohe tekkivast situatsioonist on ebamugav olla. Miks kaasa vedada läbi terve filmi mingit veidrat kivi?
Moraalseid järeldusi sai pärast filmi vaadates kokku panna mitmeid. Minule imponeerib segadusse aetud meelte tunne mis pärast sellist filmi on, sageli ka järgmisel päeval. Tubli töö.

üks mu lemmik stseene: Jessica. Only child. Illinois, Chicago.




Saturday, November 10, 2012

Prometheus (2012)



http://www.imdb.com/title/tt1446714/

Pidevalt näljas olevad ulmeka fännid said magusa suutäie. Ja mina sain aru et nimed nagu Ridley Scott tähendavad alati teatud kvaliteeti. Millest see tuleneb jääb mulle elulõpuni saladuseks.
Ega Bladerunnerid ja Alieni sugused filmikunsti nurgakivid pole juhuslikult ühe ja sama mehe teene.
Meister on tagasi ja täiesti ilma pateetikata.
Tavalise ulmeka saatuseks olnud see et kõik efektne väline takerdanud kespärase ja liialt vähe tähelepanu pööratud sisu unustades. Ka sisu ise ei ole kõige a ja o, tulem. Scott läheb edasi..teeb seda mida paljud ei suuda..pärast filmi ei oskagi detaile välja tuua, et mis siis seekord nii eriline või teisiti oli. Ometi on emotsioon võimas ja kogetu summana katarsis käes.
Fassbender kes mängib robotit on võimalus ennast kõige rohkem avada ja näidata. Ja kujunebki vaata et kogu loo keskseks jooneks..milleümber kõik kas magavad-ärkavad..surevad..ellu jäävad. Mitte sugugi kehvam ,kuid täiesti minimalistliu eetri ajaga vastand oli Idris Elba. Laevakaptenina..tema roll filmis oli täiesti minimaalne. Kuid nii kui ta suu avas oli ta üks väheseid lihast ja luust inimesi Fassbenderi roboti kõrval. Castingus oli vanameister veelgi täis üllatusi..Noomi Rapace oli kutsutud tegama ja võistleme Sigouney Weavery laadse osaga. Theron oli kutsutud mängima kurja ja sirgeselgset pitchi ja seekord ei olnud tema sobivus 100% paigas. Kärkis ja paukus terve filmi ja lõpetas pisut naeruväärselt suure veereva sõrmuse all.
Samuti meeletu krohviga kaetud Guy Pearce..miks seda tegelast sinna vaja oli. Scott on karistanud kõiki ebaõnnetunud tegelasi..tema saab inimjumala käest, keda ta uurida ja kasutada tahab vastu pead.
Kujundajad ja kunstnikud..braavo. Pilt oli leidlik ilus-tehniline-imeilusa tonaalsusega.
Müstiline film..mis lahtivüetuna on tavaline pussakas. Kuid tervikuna teeb filmiajalugu.







Sunday, March 25, 2012

Elena (2011)

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2ynU_t3SujcDRIc57Hs54zYOPiexK8KSN7QyO8T2ywiuAd0VQvYI8gs_Y6aRIuhFG1alX22iW54Gz7wEZPCd3jgow1TPxvcdcBs_TltVg8z9NLb2UWMU0VZjJHpXs86qFwOaad59L4s5A/s1600/elena_MAIN.jpg

http://www.imdb.com/title/tt1925421/

Ma lubasin endale et teen veidike kaotatut tagasi ja vaatan paar tunnustatumat vene filmi vahepeal ära. Et taas kinnitada kinnitatud ..kui head nad on.
Elena. Lugu meditsiiniõest, kes abiellub pururikka endise patseindiga ja elab temaga koos hyper modernses korteris. Samas lohiseb Elenal järgi poeg ..kes ei suuda kuidagi oma veninud dressipükstest ja kitsas köögis joodavatest õlle mõnudest välja rabeleda. Poeg kes nõuab oma emalt üha enam ja enam. Ja ei saa üldse aru Eiśt..olgu see nii õigustatud kui tahes.
Minu veregrupiga film..rahulik Kaurismäkilik kaamera, kus mitte kaamera ei aja näitlejat taga..vaid elab oma elu ja näitleja jalutab..mahub aegajalt ilusti sinna sisse. Jube mõnus vaheldus selleisele tõmblevale kalasilmkaamerale mida nägin "Fallen Angelsi" loos äsja. Filmi esimene kaader jälgib raagus puud ja aega tal on..ootab kuskil 30 sekundit et sinna saabuks kaaren ennast soputama. Ma ei pea sellist pausi tehniliseks-pingutatud kunstiks. Vaid reaalseks ..hea maitsega silmaks. Filmis kasutatakse kas Philip Glassi või siis temale väga sarnast muusikat. Mis on küll seekord küsitavaks väärtuseks kui plussiks.
Enamus filmis toimub selle sisus..ja hargneb välja ..ilusti väljapeetud dialoogides. Vaataja saab rahulikult otsustada kumba poolt ta enda jaoks valib. Kõik esinevad ilusti. Isegi looder poeg, kes hädas et igakord kui naisega voodis vähkreb tal laps ka tuleb oludesse kus lapsi juurde saada suht kuridegelik tegu. Poeg kes ei vääriks ..ega tahaks nagu endale tavalist tööd. Parem mängib arvutimäne ei ootab oma elu võimalust. Poja aknast avanev vaade tuumajaama kortsendele oli minu jaoks marginaalne liialdus...see geto kus ta elas oli ilma selletagi kole.
Kõigele õudusele vaatamata on venemaal säilinud veel kodust kasvatust..ukse taga sülitavad kaagid mitte ei saada sind perse..ega nõmetse..silmitsedes sind kui võimalikku ohvrit vaid tervitavad ka vanainimest.
Ma pole filmi vaadates nii kungi veel rabatud olnud ülekohtust ühe tegelase suhtes , kui paratamatud looserid arutasid et kus kohast tuleks sein maha võtta (selle tunde absoluutne max. saabus järgmises "My Joy" filmis). Venelased armutud, nad ei halasta vaatajale..ega ime välja kuskilt happy endi, kus seda võimalik saavutada pole.
Veri osutus seekord paksemaks kui vesi. Rez. oli geenius. Ja vene näitleja..uhuhh.

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis8UU15IL279Mi6vBkqFLAQVtsKyw8veV_ByZxK0D8ACApRCedu8nutCa0EIGEQXWpAxIEo6-r_C288Hi7hQE7lbx8J1erFV0aJIrJIuofXXBa4CxDSqpy1rGtERHwYpy-qqSxICbsOMPE/s1600/Elena4.jpg
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg09n0yu4s_xSnRHwvFEcDP6kqX1_ZIdUG3gUZjbSWTBjjRlh1lRJYpexha8Op_D4LGpo6bbvVc1QKSopaafAW7N1pDnpqGYIhNdFlXw2on-vNVyLbf5hVdkTa0ybTt7dzB0Cp4rZFn-xDX/s1600/Elena2.jpg
http://lyhiyhendused.files.wordpress.com/2012/01/elena_2011_.jpg

Friday, March 2, 2012

Midnight In Paris (2011)



Woody Allen on uskumatu dialoogide kirjutamise meister. Geniaalselt tööle pandud masina värk. Mehel meeldib väidelda kultuuri üle ja Allenile meeldib kui talle jääb ka õigus. Ta on ka varem kasutanud trikki et tal on kohe autor võtta stendi,puu tagant, unenäost kes ütleb isiklikult vastas väitljale,et just tema arvustus teatud kunstist on see õige ja seda tas ilmas pidas seda luues.
Lugu oli algusest lõpuni nii helge..et mul oli kogu aeg suu kõrvuni.
Dialoog:
Sa võid mulle jama ajada, kuid Hemingwayd sa ei peta. Sa petad mind Pauliga.
Naine: "Jahh magasin küll paar korda Pauliga' mis siis ..koju lähme siis valime pulmadeks laualinad ja see kõik juba möödas."
Woody Allenlik muusika jada..head swingi tausta muusikaks ja lõppu mürtsuga cancaani.
Vahepal mõtlesin et kuulsuste karnevaliga pakutakse üle, kuid hiljem sain aru, et see ei olnudki üldse olnudki oluline. Aeti taga midagi muud..suuremat pilti.
Lahe oli võrdluseks toodud kaks reaalsust..ameerikalik seksikas abiellumis küps vufa naine-pruut..koos oma rikutud , väiklaste ämma-äiaga. Ja teiselt poolt 20 ndate Pariis..koos absoluutse koorekihiga ja baaride meluga. Ka mina oleks kiusatuses olnud kumba valida.
Hästi tabatud lapselik peategelase ehe vaimustus öösel voodis sosistades, ma rääkisin Hemingwayga kirjandusest ja Picasso jonistas teises toas. See oli nii lapselik ja siiras.
Mida Woody Allen suutis..pärast filmi oli mul mõnus kerge olla. Eeskujulik meelelahutus. Filmis kus ei pea sonkima ja nokkima teri..lööb hoopis kogu tervik sind särama.
Imestusväärne veel kuidas ta suudab ja temale mitte sobivad näitlejad painutada, sellisteks nagu Woody Alleni filmides tegelased ikka on. Ja respect ka selle eest et ta astus ise ekraanilt välja, kui aru sai et hakkab teistele jalgu jääma.

Tuesday, February 14, 2012

The Guard (2011)



Brüsseli mees on tagasi..ja taas teinud väga hea valiku ja endale sobiva soorituse. Film keskealistele, kes väljaveninud trussikutes oma mune armastavad hommikuti sügada, keda miski enam ei kõiguta ja vanast rasvast mõnuga edasi purjetavad.
Briti vaimukas dialoog..ideaalselt kokku klappivad Brendan Gleeson ja Don Cheadle..kõik selles filmis olid inteligentsed ja tarmukad. Pätid olid ilusti ülekeeratud karakteritega pöörased kujud..isigi litsid olid meeldivad. Kui sellised litsid oleksid olemas ka mina telliks ja maksaks neile. Film meenutab ja nõuab oma arvamust kahe äärmuse vahel...nagu küsis loos ka FBI agent." Et kas sa oled idioot või oled sa kuradi tark..".
Filmis lendas paar korda selliseid peeneid repliike et pidin panema pausi peale ja need kirja panema.
"Kas pihta saamine on valus?"
"Ei...Muidugi on see valus kuradi lollakas!"

Hakkab tulevahetus..üks pätt teisele..tule jookseme.
"Miks..see on põnevam isegi kui jõulud."

Selline huumor mulle sobib ja meeldib. Hakkan vist ka väljaveninud trussikutega munadesügaja klubisse jõudma. Elagu Briti filmid..neil on oidu ja maitset teha kasvõi korralikke ja vaimukaid rassistlike nalju. Olgu sul filmi tegemiseks nii palju raha kui tahes..kui annet pole siis midagi sellist juba ei saavuta. Naljakas fakt..filmi rez. John Michael McDonagh ja In Brugge rez. Martin McDonagh on vennad. Äss pere.


Sunday, October 16, 2011

Chugyeogja (Chaser) 2008




Ma kindlasti kordan ennast juba, kui ütlen et pärast Hollywoodi pasalainet, kui mul tahtmine mõni hea asi näha..surfan ja otsin endale midagi Lõuna_korea filmidest. Ja see töötab siiani.
Kui eesti valis kümnendi filmiks eesti oma sisemise sajoobi loo (mida ma olen neli korda proovinud vaadata, aga ei ole suutnud lõpetada). L. Korea filmid on sarnased eestis tehtud lugudega. Eelarve tundub sama suurusjärgus..raha ei ole ilmselgelt kummalgi lihtsalt jagatud. Ometigi on kvaliteedi vahe meeletu-üüratu. Miks?
Karm lugu sarimõrvarist, kes hakkab call-girle tapma ..haamri ja kiiluga.
L. Korea filmi keel on julm..vaatajana hakkab ebamugav..kui ameerikas jõuab päästja viimasel hetkel vahele, siis L. Korea mehed püsvad reaalsuses ja lasevad asjadel julmalt oma rada minna. Kaklused on rüselused ja riidest kiskumised..elu ja surma peale vähkremised. Mitte mäng..ja poosetamine.
Mida kindlasti selle looga taheti naeruvääristada on politsei tegevus-absurdsus kogu selle loo kõrval liinina. Tegijate vimm ja iroonia nende pihta oli armutu.
Mulle meeldib väa kuidas L. Korea näitlejad mängivad. Nad ei pöörita silmi..vaid vaatavad otse kaamerasse ja lasevad kõik meil endil kokku panna..koostada..välja lugeda mida inimene mõtleb. Kui eesti paraleele veel tuua..siis Tolk kõlbaks nende filmi oma stiililt küll. Taavi Eelma aga kindlasti mitte...
Võimas elamus..Uhh see oli uhke wake up call.

Wednesday, July 27, 2011

Jûsan-nin no shikaku (13. assasins) 2010



Kellel kummitab siiamaani Kurosawa "Seitse samuraid" tulge tagasi..saate uue valangu.Ei puudu isegi koomiline tegelane karvane (kes ikka kuradi naeruväärne küll jaapanlaste jaoks ..teiste hoolitsetud soengute ja siledate samuraidega võrreldes)
Film algas totaalses vaikuses toimua puhta-stiilse harakiriga. Ja filmi esimeses pooles pandi rahuliku rütmiga reeglid paika..
Shoguni järeltulija on läinud üle käte. Tapab oma lahked võõrustajad ..hakib kätetuks- jalutuks süütu neiu. Harjutab vibulaskmist..kogu võõrustajatest kinniseotud pere peal.
13. meest kogutakse kokku ja otsus tehtud..maksku mis maksab see julmur ja süsteemi hälvik tuleb maha lüüa. Olgu või hinnaks enda elu.
Mind on kogu aeg painanud jaapanlaste- aasia koodeksid ja loogika. See midagi sellist kuhu minu lame eurooplase moraal ei küündi. Oli flmis häbistatud mees kelle poeg ja minia õela üliku poolt tapetud. Harakirit ka õnnetu mees teha ei saanud. Koodeks ei luba.
Meenus ammu amu loetud paks ja väga hea raamat nimega "Shogun"..sellist head ajaloolist olustiku-ilukirjandusliku segu on hiljem minu jaoks vaid suutnud Mika Valtari.
Kui klotsid paika pandud ja reastatud..algab finaalis verine lahing..kus väikses linnakesest tegusate meeste sõnade järgi tehaksegi "surm linn". Madin kestab uskumatud 40 minutit..
Finaal on võimas..muda...veri..haavad..väsimus..valu.
Olen jube õnnelik et selliseid filme veel tehakse pasa laviini hulka ja et see mulle ka ette sattus.

Monday, March 14, 2011

The Constant Gardner (2005)




Filmide vaatamisega viimasel ajal kehvasti läinud..ei ole enam seda peale hakkamist..kui aga telekat õhtul plõksides avatasin et üks läbu kanalitest hakkab näitama "Ustavat aedniku" olin rõõmus ja sättisin ennasy vaatama.
Film mis millegipärast nägemata seni....enamus süüks idiootlikult loogikal..et Rachel Weisz ja miski aedniku asi..ääh ju ta üks tavaline kõrbe romantika jälle ole.
Siis sain kätte raamatu --ühe mu lemmiku Le Carre oma ja pealkiri oli see sama.
Sosult klassikaline eurooplaned vägistavad arengumaad lugu..teod mis täis raha, äri, vandenõud ja ääretut kurjust. Kus meditsiini saab prakiseerida alas kus inimelul on tavapärase tassi täie hind.. Paradiis.
Inimesed kes seda idülli segada püüavad kõrvaldatakse.
Üks kõik kui armas see aafrika laps ekraanilt vastu vaadates ka ei tundu olen olnud koguaeg seisukohal..et nad peaks rahule jätma..ja laskma neil ise areneda sinna kuhu siis loodus ajab. Miks me sekkume? Kõlab pisut julmalt et ..mis mõttes ei aita majanduslikult?..veega?..riisiga?..arstiabiga?..Ei aita jahh.
Las tapavad seal isu täis ..küll ühel hetkel pärale jõuab et päris nii ei saa.
Pragmaatilise arsti põhimõte oli õige..mina toidan ja aitan naisi ja lapsi. nemad hoiavad kodu..mehed on vägivaldsed, joodikud, mõttetud. Ju ta õige ole..ka kui mõnele erandile liiga peaksime tegema.
Filmist... Suurepärane näide sellest kuidas "kolli" näitamata vaatajas tõelist õudu ja pinevust tekitada. Väga ilusti ja läbimõeldut ülesse võetud. Ilusad näitleja tööd. Inimesed kes ei ole mitte täiuslikud..kõik on enda moodi ja oma vigadega.
Rez. Fernando Meirelles on vist geenius..sest kõik mida puudub sel on ma mekki juures pärast "Blindness" oli hea." Ciade de deusist" ei räägigi mitte.
Peamiselt midagi esile tuua selliste lugude puhul ongi raske..tekib ühtlane tugev terviks mis tekitab uhke atmosfääri ja emotsiooni.
Hästi vormistatud maitsekas film.

Tuesday, February 8, 2011

Winter's Bone (2010)



See oli nagu sosinal jutt..mis pani algusest peale kuulama ja vedas valutult lõpuni välja. Kogu see räpasus ja ameerikalik tegelikus mõjus koledalt aga neetult ausalt. mina jäin igatahes uskuma et selline see ongi. James Hetfield kui poleks saanud Metallica mees oleks tema just seesugune hill-billy koos oma pumppüssiga. Näide: õde õpetas oma 12 aastase venna ja 6 aastase õde püssi laskma. Milleks? See oli õpetus osa sellest kuidas ellu jääda..karm reaalsus ameeriklaste relva fetiši kohta.
Venelastel pole mitte midagi häbeneda oma kolka eluga..viina vast juuakse rohkem.
Road movie kuftaga neiust kes otsib oma isa süsteemist mis teeb selle tegevuse võimatuks. Debra Granik kes oli nii rez. kui stsenarist on teinud väga suurpärast ja delikaatset töö. selle loo puhul oleks ju saanud minna tohutult jõhkaks ja lamedaks. Ometi suutis rez. jääda diskreetseks , naiselikuks ja vaoshoituks. Casting tehtud suurepärane..ükski näitleja ei tee hinnaalandust. Naturaalne ja pilguni terav,,nagu hea eesti teater vahel olla suudab.
Ilus..ilus Noir movie

Tuesday, February 1, 2011

The King's Speech (2010)



Nagu kolleeg Raul juba ütles..see on asi mida inglased oskavad ja ameeriklased teha ei suuda ilma et nad suudaks lõpuni objektiivseks jääda ..või naiivseks muutuda.
Inglastel on aega..on suurepärane trupp näitlejaid kasutada ja on geniaalsed võttepaigad. Huvitav oleks teada kui kiiresti kasvab ostingute arv Wikipedias päringule Georg VI.
Colin Firth on leidnud hea manageri..ja mees liigub juba mitmendat aastat suunas see neetud Oscar ära võtta. Oli eelmine aasta ligidal oma "A Single man" looga ja ta teeb taas oma tööd jälle suurepäraselt ..siin pole miskit ette heita. Pisut kahju on mul Geoffrey Rushist kes teeb nii filmis ja ka auhindate komisjoni jaoks tänamatut tööd ja väga hästi. Mida arvatavasti ei märgata.
Minu suur lugupidamine kuulub Helen Bonham Carterile , kes Deppist ja Burtonist hetkeks lahti kistuna näitab endiselt et oskab seda teha taas millena ta minu jaoks ka alustas. Nimelt oskab välja kanda kostüüme ja ajastu truu välja näha.
Ikkagi eelkõige Braavo inglased..Näide: nad leidsid suurepärase näitleja Timothy Spall mängima Churchilli..ja ei näinud üldse vaeva et mees väliselt muuta Churchilli lihtsalt teostatava väliskujuni.
Puhas film.

Saturday, November 6, 2010

Sorcerer (1977)




Kahtlemata olid 70'ndad sellise mehe nagu Friedkini parimad aastad.."French connection", "The Exorcist", nüüd siis ka käesolev lugu.
Friedkin ei viitsi palju rääkida ta prem näitab (kõlab nagu 70'nda moodsa poola teatri manifest). Teksti osa on täiesti minimaalseks kistud kuid kogu lugu näidatakse otse, julmalt ja füüsiliselt. See kõik meenutas mulle kangesti Robert de Niro pingutust loos "Mission" kus ta märjal kaljul köie otsas järgi vedas raua kola ilma igasuguseid abivahendeid ja arvuteid kasutamata. Nii ka "Sorcereris"..mehed müttasid usutavasti nädalaid mudas ja vees et kõike seda linti saada. Vat olid ajad ja näitlejad. Ajad kus mehed oli mehed mitte kahtlase välimusega libedikud-hermafrodiidid.
Sellist filmi on jube raske kiita laita, kuid kogu loost jäi selline mõnus tummine klassika maitse suhu.
Lenne kes tavaisel mu filmivalikuid kritiseerib vaatas selle loo vaikselt ja ilusti lõpuni ära. Hea film.

Sunday, August 1, 2010

Boogie Nights (1997)




Olin kodus ja hakkas see lugu telekast jooksma. Teadsin ju ennem seda lugu (oma 4-5 korda varem seda vaadanud)..ometigi jäin istuma ja magnet vedas taas kuni lõpuni välja.
Oma kümme aastat tagasi kui seda filmi esimest korda nägin olin ma juba rez. Paul Thomas Andersoni geeniuseks kuulutanud, sest olin juba näinud unustamatut "Magnoliat" . Mees kasutanud mõlemas filmis pea sama näitetruppi, sest see lust, sundimatus ja tegijate rõõm mõlemas filmis selgelt näha. Seamor Hoffman, Julian Moore, John Reilly, Philip Paker Hall, William Macy.
Booginights on lugu ajast mil pornot filmiti veel filmilindile ja näidati kinodes. Satub punti noor hiiglasliku peenisega täkk Mark Wahlberg .Kelle kohale oli planeeritud ka variandina Di Capriot, seekord läks vist valikuga hästi. Di Caprio küll julge poiss, kuid Markis on isegi rohkem häbenematust ja lusti.
täiesti uskumatult hea osa teeb Burt Reynolds..andes sellega tagasitõuke oma come backi ja põnevate osade-sutsude jadale. Tema kuulub kindlasti nende meeste hulka kelle näitlemisoskused läevad aastatega vaid paremaks. Muidu tüütu Heather Graham teeb samuti rollergirlina toreda osa.
70 ndate. kidš, koos geniaalse kunstinuku tööga. Sisaliku nahast kingad, laevukestega itaalia disaineri poolt disainitud nailonsärgid jne..jne.
Tõeliselt suur film ja tähtis film minu jaoks.