Sattus ka see mulle ette. Kunagi 1993 oli Tarantino noor-verine teistmoodi rezisöör Hollywoodis, nüüdseks on mees juba legend ja võib pista vabalt samasse kasti Martin Scorsesega, kui ta midagi teeb siis tasub selle vaatamisele oma aega raisata. Kas sellest su uus lemmik film saab , seda vast mitte kuid maha visatud aeg see kindlasti pole.
Mees võttis ette Hollywoodi ajaloo 60 ndate lõpust ja teeb seda stiilselt ja maipuleerides. Võttes põhjaks võikama mõrva mida Hollywoodis nähtud, nimelt Sharon Tate mõrva. Talutab siis Tarantino meid selle saatsuliku õhtu suunas kahe tunni jooksul ja me kõik hakkame valmistuma jäledaks, vältimatuks lõppmänguks. Kuid Taratntino teeb ajalooga filmis seda mida ta tahab ja tal on selleks täielik õigus, seekord olin ma tänulik et ta seda tegi. Tundsin filmi lõpus suurt kergendus ja rahulolu tunnet. Mulle meeldis väga mis Brad Pitt tegi, mitte midagi. Tarantino filmides on suurimad staarid alati kõrvalosalised kes saavad kõige rohkem ruumi piiranguteta hullata. Margot Robbie oli nii ilus Sharon Tatena hõljudes oma surma poole, et kahtlen et oli vaatajat kel juba temast ette kahju polnud.
Suurepärane stilistiliselt imeilus film. Tarantino vist ei salli hipisid, selles oleme vist sama meelt. Pilves-karvaste tiinekateta ja siis nende teistega kes ei tahtnud alluda pärismaailma provokatsioonidelel oleks maailm kindlasti palju toredam koht olnud.
Kui vaatame dokk kaadreid samadest tegelastes kohtus polnud ka seal "kivi" mõju üle läinud.
Tubli Tarantino, ela sama vanaks kui Scorsese ja tee mõni film ikka veel. Tarantino stiili, kaamera, muusika, tekstide sarnast võistlejat pole.
No comments:
Post a Comment