Showing posts with label Aasia asi. Show all posts
Showing posts with label Aasia asi. Show all posts

Friday, February 14, 2020

Parasite (2019)

Bong Joon Hoo on vana lemmik, tema "Memories of Murder" kuulub siiani mu lemmikute hulka (tegelt oleks põnev seda lugu, pärast 5 aastat pausi uuesti vaadata, et kas töötab). Parasite oli mul pikalt riiulil ja ootas parajat hetke mil ma saaksin selle lõpuks ära vaadata. Õnneks jõudsin seda kõike teha ennem Oscari gala ja sellele järgnenud hullust. Kus delfi kommentaator ja Kanal2 vaataja punnib seda filmi vaadata ja ei saa aru, kuram millepärast sellelel auhind anti. Ega ei peagi saama.Filmidest veidi võõrdununa, eks ka pisut pelgasin. Nüüd saan rääkida tulemusest. Rez. meeldib enda ümber kuhjata asiseid näitlejaid kes on nõus temaga kaasa lustima. Tulem oli mehe vääriline. Teekond sinna eht Lõuna-Korea filmilik: naiivne, humoorikas, julm, verine, kurb. Kunstnik oli kujuteldavate ruumidega teinud imet ja aitas tohutult tulemile kaasa. Samuti kaamera ja liikumine majades, kes liigub vasakule alla, kes koheselt paremale ülesse. Ilusti kokku pandud ballett. Casting oli täiuslik, näiteljad ei tõmmanud üle vaid tammusid kindlas jäljes ja seda oli hea vaadata. Sisu üle niivõrd filosofeerida ei tahakski. Imestama paneb ikka ja jälle et kuidas õnnestub L. Korea filmil teha kaklusstseeni elu ja surma peale mida vaadataes tuleb naeru kihistamis isu peale? Vaataja pannakse tihti olukorda kus tal tekkinud või kohe tekkivast situatsioonist on ebamugav olla. Miks kaasa vedada läbi terve filmi mingit veidrat kivi?
Moraalseid järeldusi sai pärast filmi vaadates kokku panna mitmeid. Minule imponeerib segadusse aetud meelte tunne mis pärast sellist filmi on, sageli ka järgmisel päeval. Tubli töö.

üks mu lemmik stseene: Jessica. Only child. Illinois, Chicago.




Thursday, December 27, 2012

Ajeossi (The Man From Nowhere) 2010



http://www.imdb.com/title/tt1527788/

L. Korea "Leon". Vaikselt pandimaja pidav eks super agent ärartakse ülesse "vaikelust" kui naabri muidu tüütule tüdruku perele maffia mehed liiga hakkavad tegema.
Aasia klassika. Pisut naiivsena tunduv sisu, reageeringud, pisut tüütu muusika (no see selline nagu ameerika filmi lõptud viiulid, aga see oleks seal nagu sündiga tehtud).
Jamad hakkavad peale. Palju veidrate tukkadega mehi ja verd hakkab voolama. Ka neil ei ole pääsu ameerika mõjudest. Vägisi pressivad ameerika filmilikud väljendid ja laused kõnepruuki sisse. Pidevalt kurva näoga hea kakluse mees räägib aga vaid ainult inglise keeles.
Peategelane lõikab tuka maha, laeb relvad ja hakkab tapma.
Uskumatu on see mida suudavad sealt kandi mehed toota kahe mehe nugadega duellist. Selline kammerlik nugade klõbin trumpad üle maitsekuselt miilidega Stathani kihutamised ja autoga hüpped.
Lõpp läks venima ja see sünt mis ikka veel muusika tegi ei tahtnud vaikida.
Lugu mis oli pisut liig naiivne isegi L. Korea filmi kohta.







Saturday, March 31, 2012

Cheung Gong 7 hou (CJ7) 2008

http://www.lifeofguangzhou.com/node_10/node_35/node_109/node_266/img/2008/02/14/120296107434087_2.jpg
http://www.imdb.com/title/tt0940709/

Lastefilm millele täiesti juhuslikult sattusin ja jäin vaatama. Ja mida edasi seda paremaks läks.
Kui film lõppes jooksin googeldama , et kurat mis see nüüd siis oli...selge..sama mehe tegu (Stephen Chow) kes tegi ka Kung Fu Hustle. Vaimukama kaklusfilmi ja Oskar Lutsu tagahoovis segu mis ma eales näinud. Stephen Chow teinud viimasel 10 aastal vaid kolm filmi..miks kurat nii vähe? Tema vaimukus, fantaasia ja stiil mulle väga meeldib.
Hämmastavam on loo juures see et kuis tuleb saastakanal Kanal2 selle peale et näidata meile pühapäeva päeval Stephen Chow lastefilmi. Samal ajal küllastab meid üle rahvuskanal ja muidu palju parema maitsega TV lapsi järjepidevalt saksamaal toodetud igavate muinasjutu lugudega.
Lugu kõõlus mõnusalt piiri peal ja erines paljuski meie tavapärasest laste filmi normidest...peategeleane poiss lootis imet ja abi koolitunnis saada isa leitud karvaselt koer-ufolt. Õnnetu loom ei osanud sellise tungiva palve peale muud teha kui poisile pihku sittuda.
Istus siis poiss tunnis kontrolltöö ees ja ootas et sitt ta peos miskit tegema hakkaks. Aga see oli vaid sitt. Lisaks veel juurde hunnik suurepäraseid üle keeratud karaktereid nii laste kui täsikasvanute hulgas.
Või ei olnudki see lastefilm?


http://static.thecia.com.au/reviews/c/cj7-0.jpg
http://desmond.imageshack.us/Himg837/scaled.php?server=837&filename=cj7m.jpg&res=medium
http://psp-video.org/videos/cheung-gong-7-hou-2008-orig-75058.jpeg

Tuesday, March 27, 2012

Choyonghan kajok (Quiet Family) 1998

http://s3.amazonaws.com/auteurs_production/images/film/the-quiet-family/w448/the-quiet-family.jpg?1289458767

http://www.imdb.com/title/tt0188503/

Perekond avab mägedes võõrastemaja. Pühivad põrandad ära ja jäävad külalisi ootama. Küll moosib pereema matkajast noormeest et kui ta öömaja võtab aitab ta matkakaaslaselt neiult kindlasti keppi saada. Kuid noored jalutavad edasi.
Lõpuks oodatud külaised tulevad..kuid oh häda kõrvaline koht näikse tõmbavat elu lõpetada ihkavaid hulle külalisi. Kadunukesed tuleb kiiresti maha matta, muidu uusi ei tule. Kuid siis otsustatakse et tuleb mägedesse uus tee rajada..jälle vaja laibad välja kaevata ja ümber matta.
Kus juba on..sinna tuleb juurde. Küll õnnetusjuhtumeid ..küll mõrvasid.
Kui vanad pereisa ja pere ema proovivad näppudel kokku lugeda palju neil laipu juba on..muutuvad nende ilmed väga hämmingus inimeste nägudeks.
Ehe Lõuna-Korea komöödia..mida rahvas võis kinos täiel rinnal nautida. Tegevus ja ropp ..laipade lohistamine ja veidrad kohmakad realistlikud kaklusstseenid. Kõik oli üles võetud ja mängitud võõristavalt ja sündmustest üle olles.
Filmiga jooksis kaasa Pulp Fictionlik soundtrack. Rõõm oli näha Kang-Ho Songi nooremana. Juba siis on ikka tunda milline vägi selles mehes peidus. Mees kes valdab igat šanri.
Kui keeratigi kunagi ses loos naljade ja reaktsioonidega üle, siis see kõik oli andestav. Lõuna-Korea filmi nime all on teatud kvaliteedi märk.

http://img227.imageshack.us/img227/183/030dn.jpg
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyhsdlP0dL-j7M1z7vVa_EkB_wBdzwqwWyO9cLxLx7x17GFxPyjKPtzzLeqJGKoA090AYqdIvXuz4Ndf6UlfNdXh4PqOhL1nOuddf21sOgQyK3qPludVtfWCKbg3x0B0XMW5vVOPeVvnw/s400/1.jpg

Saturday, March 17, 2012

Duo luo tian shi (Fallen Angels) 1995




Vahelduseks ka midagi aasiast. Erilist põhjust pole olnud viimasel ajal aasia filmide arhiivis sorida et filmivaatamise tuju jälle heaks saada. Viimasel ajal korralike ja mind vähemalt intrigeerivate filmide jada mis mu ette sattunud olnud päris hea.
Hong Kongi toodang seekord...(kes veel ei tea siis tegelik aasia lemmik mul Lõuna-Korea film).
Filmi märksõna..moodne..uuslaine. Läänelik ja tõmblev. Miks küll meeldib lääne maailma kultuuritust ja lodevust importida soliidsesse kultuuriruumi. Me jälgime enamus aja kogu tegevust kalasilm objektiiviga.."unustasin statiivi koju kaameramehe" kaameraga. Tausaks on palju müra..raadiost, aknast , lennukitest ja telekast tulevat läänelikku müra.
Pilt on rohekas ja aknaraamid-uksepiidad viltused.
Filmi üheks peategelaseks palgamõrvar. Kes ütles et tema on laisk inimene ja talle ei meeldi mõelda..Las teised otsutavad tema eest ja ka ütlevad keda ta peab järgmisena tappa. Vaikne mees kes tõmbas ukse taga kopsud õhku täis ja kukkus kahest revast kõmmutama kõike mis ruumis liikus. Jättes ka enese saatuse samasuguse laiskuse hooleks. Kui pihta saan..siis keegi otsustas nii.
Tegelased ei võta suitsu suust ära..see on neil süües hambus..sikliga sõites..seksides.
Oli tugev püüd olla vaimukas ..leidlik ja mulle meeldida. Kui ometi ei läinud ma mingi valemiga käima ja ei uppunud filmi nagu mule meeldib.
Mulle ei meeldi elada moonutad pildiga rohelises veinipudelis.

Sunday, January 8, 2012

Hwanghae (The Yellow Sea) 2010




Lootusetul mahjongi mängurist taksojuhil on nii palju võlga kaelas, et on sunnitud nõustuma ühe otsa dealiga olema palgamõrvar ja on samas üles otsida Soulist ka sinna tööle läinud abikaasa. Kohale veetakse loomalikul kombel laevatrümmis loksudes..nälgides surres..tugevamad jäävad ellu ja jõuavad tõotatud maale. Nõrgemad heidetakse le parda kollasesse merre.
Mees leiab ennast järgmisel hetkel kohutava vandenõu keskpunktis..avastab et tema nahk ei maksa siin turul mitte midagi..ja siis läeb verevalamiseks.
Mis meie kangelasel on..on kohutav tahe siiski ellu jääda.
Ühelegi tegelasele ei anta kätte tulirelva..lollid politseinikud ka vaid..ja need lasevad nendega peaasjalikult vaid enda "jalga". Igal gängstril on hoopis korralik kööginuga põues..ja kõvematel meestel kirved (pumppüss). Kui muud tapaks ei ole võtta ..kõlbab ka hobuse sääreluu millega tampida peast veri välja.
Lõuna Korea lugudele omaselt ollakse julmad otsekohesed ja verised..kaamera lihtsalt ei keera kõrvale. Me vaatame..näeme kõike. Vehitakse nugadega nii et sulejopedest sulgi lendab. Peategelane võitleb niimoodi oma elu eest, et paneb mind ekraani taga küüsi närima.Näitlejad .. Kuidas nad seda küll teevad. Nad oskavad olla vahetud ja lihtsad-loomulikud.
Mis kõige tähtsam..sain jälle oma ajud ära loputatud. Lõuna Korea film on nagu aadrilaskmine mida vajan aegajalt pärast hunniku pasa tarbimist.
Miks ikkagi tekitan töökaaslastest furoori ja veidraid pilke sellega sellega ,et vaatan ära 2,5 tundi korea filmi ja mul ei hakka kordagi igav. Mis üleloomulikku seal on?
See ei ole mingi filmifriiklus. Nad on head.



Tuesday, November 15, 2011

Dalkomhan insaeng (A bittersweet Life) 2005




Lõuna-Korea liini jätk..truu ja perfektne maffia sõdur saab ülesande jäitada bossi uut armukest. Kõik läheb tuksi. Naise naeratus keerab selle eksimatu mehe elu pea peale. verd hakkab voolab ja palju. Palju vägivalda ja lõpuni minevat julmust taas.

Klapiga kole mobiiltelefon..oleks juba nagu Lõuna-Korea filmide firmamärk.nagu Mati Undi tulekustuti iga lavakujunduses peidus.

Suur kärutäis aasia moraali sinna otsa. oli kindlasti üle keskmise film.

Meeldis taas väga pisut kurva olekuga peategelane, kes tappis ja oli halastamatu sest nii pidi..selline nägi ette koodeks.

Lõuna Korea filmi meestel on hea maitse. isegi fataasia või verevalamis filme tehes suudavad nad äratuntavat soojaks –inimlikuks, realistlikuks, vaimukaks jääda. Ma isegi tahaks sellises "ruumis" elada ..lääneliku tõmblemise asemel. Ilus stiilne lugu taas.

Ma ei paigutaks antud lugu oma Lõuna-Korea lugude tippu..kuid oma ülesande täitis ta ikka jälle ära. Nüüd on veits puhvrit hollywoodi paska neelata.

Sunday, October 16, 2011

Chugyeogja (Chaser) 2008




Ma kindlasti kordan ennast juba, kui ütlen et pärast Hollywoodi pasalainet, kui mul tahtmine mõni hea asi näha..surfan ja otsin endale midagi Lõuna_korea filmidest. Ja see töötab siiani.
Kui eesti valis kümnendi filmiks eesti oma sisemise sajoobi loo (mida ma olen neli korda proovinud vaadata, aga ei ole suutnud lõpetada). L. Korea filmid on sarnased eestis tehtud lugudega. Eelarve tundub sama suurusjärgus..raha ei ole ilmselgelt kummalgi lihtsalt jagatud. Ometigi on kvaliteedi vahe meeletu-üüratu. Miks?
Karm lugu sarimõrvarist, kes hakkab call-girle tapma ..haamri ja kiiluga.
L. Korea filmi keel on julm..vaatajana hakkab ebamugav..kui ameerikas jõuab päästja viimasel hetkel vahele, siis L. Korea mehed püsvad reaalsuses ja lasevad asjadel julmalt oma rada minna. Kaklused on rüselused ja riidest kiskumised..elu ja surma peale vähkremised. Mitte mäng..ja poosetamine.
Mida kindlasti selle looga taheti naeruvääristada on politsei tegevus-absurdsus kogu selle loo kõrval liinina. Tegijate vimm ja iroonia nende pihta oli armutu.
Mulle meeldib väa kuidas L. Korea näitlejad mängivad. Nad ei pöörita silmi..vaid vaatavad otse kaamerasse ja lasevad kõik meil endil kokku panna..koostada..välja lugeda mida inimene mõtleb. Kui eesti paraleele veel tuua..siis Tolk kõlbaks nende filmi oma stiililt küll. Taavi Eelma aga kindlasti mitte...
Võimas elamus..Uhh see oli uhke wake up call.

Wednesday, July 27, 2011

Jûsan-nin no shikaku (13. assasins) 2010



Kellel kummitab siiamaani Kurosawa "Seitse samuraid" tulge tagasi..saate uue valangu.Ei puudu isegi koomiline tegelane karvane (kes ikka kuradi naeruväärne küll jaapanlaste jaoks ..teiste hoolitsetud soengute ja siledate samuraidega võrreldes)
Film algas totaalses vaikuses toimua puhta-stiilse harakiriga. Ja filmi esimeses pooles pandi rahuliku rütmiga reeglid paika..
Shoguni järeltulija on läinud üle käte. Tapab oma lahked võõrustajad ..hakib kätetuks- jalutuks süütu neiu. Harjutab vibulaskmist..kogu võõrustajatest kinniseotud pere peal.
13. meest kogutakse kokku ja otsus tehtud..maksku mis maksab see julmur ja süsteemi hälvik tuleb maha lüüa. Olgu või hinnaks enda elu.
Mind on kogu aeg painanud jaapanlaste- aasia koodeksid ja loogika. See midagi sellist kuhu minu lame eurooplase moraal ei küündi. Oli flmis häbistatud mees kelle poeg ja minia õela üliku poolt tapetud. Harakirit ka õnnetu mees teha ei saanud. Koodeks ei luba.
Meenus ammu amu loetud paks ja väga hea raamat nimega "Shogun"..sellist head ajaloolist olustiku-ilukirjandusliku segu on hiljem minu jaoks vaid suutnud Mika Valtari.
Kui klotsid paika pandud ja reastatud..algab finaalis verine lahing..kus väikses linnakesest tegusate meeste sõnade järgi tehaksegi "surm linn". Madin kestab uskumatud 40 minutit..
Finaal on võimas..muda...veri..haavad..väsimus..valu.
Olen jube õnnelik et selliseid filme veel tehakse pasa laviini hulka ja et see mulle ka ette sattus.

Wednesday, April 13, 2011

Slimido (2003)



Lisaks üleüldisele hea ulmeka põuale tuli mul igatsus taas Lõuna-Korea kino järgi. Otsisin ühe välja. Slimido.. lugu sellest kuidas nööri otsast (hukkamisel) ja sügavalt vanglatest otsitakse välja 31 meest kes viiakse kuskile saarele maailma karmimale treeninglaagrisse, et moodustada üksus kes lööks maha Põhja-Korea Kimi enese. Uhke mis. Meenutab pisut sisu poolest lugu "Kotkas on laskunud", kus natside eriüksus maabub inglismaal et maha lüüa see neetud Churchill.
Treening meetodid laagris on lihtsad..tähtsamaks kui kätekõverduseks on laagris olemas kari "dembleid" kes nüpeldavad treenitavaid iga asja eest nuutidega.
Plaan läeb untsu ..suhted P-Koreaga hakkavad paranema..kuid viimase vindini üles keeratud ja motiveerutud 31. mehelisel jõugul jookseb selle peale juhe kokku ja nad ei oska enam endaga miskit peale hakata.
Sisukust rohkem kui küll..oleks nagu surakas "Kärbeste saare" ideoloogiat ka hulgas. Lisaks veel 100% idamaade loogikat, eetikat ja patriotsimi.
Euroopa tuima mölakana on kõike seda pisut eksitav ja võõrastav vaadata. Kui mõned filmidest ja elust tekkinud standardid välja lülitada on seda pisut naiivset powerit võimas vaadelda vaatajana.

Thursday, February 24, 2011

Yeong-hwa-neun yeong-hwa-da (Rough Cut) 2008




Ma aegajalt ikka leian endale ka mõned Lõuna-Korea lood..hoian neid kiivalt ja hakkan vaatama neid alles siis kui enesetunne hea ja mu tähelepanu fokuseeritud.
Seekord lugu flegmaatilisest gangsterist, kes tõelist lohutus mõttetule vägivallale-tööle leiab kinosaalis filme vahtides.
Ühe staari elu hakkab nahka kiskuma ja saab endale halva staari kuulsuse ja keegi ei taha enam temaga kakluststseene teha..kuna staar ühe oma partneri läbi tuulutas.
Viimases hädas pöördub siis gansteri poole et see neetud film lõpuni viia..mehed sobivad suurepäraselt ühele meeldib virutada ja teisele meeldib molli saada ja vastu äsada. Enam näidelda ja õhku lahmida ei viitsita..mehed tambivad üksteist peale action hüüet kuis varrest tuleb.
Tahtmine on kogu lugu otsast lõpuni ära rääkida, sest juhtus koguaeg ja juhtus palju. Loeti moraale..pandi meid mõtlema pisut. Murti piire inimestes maha, arusaamasid.
Hea stsenaariumi ilusate näitlejatöödega ja mõnusa rütmiga järjekordne Lõuna-Korea filmimeeste õnnestumine. Filmid millede puhul ma ei pea teesklema ega simuleerima et ma olen eriline kunsti ja filmi kurmaan. Kõik on nii lihtne ja arusaadav. Lisaks juurde veel hea muusika..mis koosnes peamiselt ühe trompeti mehe mahedast soleerimisest. Kuidas nad seda ikka järjest ja järjest teevad. Kus see nende filmimeeste "Panso" kool asub.


Tuesday, February 15, 2011

Shaolin (2011)




Jackie Chan jätkab oma marssi kodumaal..mees kes aitas Olüpiamängud Pekingisse viia on kodus tagasi filme tegemas. Ja on omandamas aasia Eddy Murphy tiitlit..usun et kui see mees ekraanile ilmub tõmbuvad hiina kinodes inimeste suud kõrvuni. Ja Jackie keerab aga hoogu juurde..räägib naljakalt..kukub naljakalt..kakleb naljakalt.
Antud loos ta kül peategelane pole, kuid ometi oleks nagu terve film ja ekraan teda täis.Põhitegevus käib ikkagi ühe sõjameeste perekonna võimujagamis võitluse kohta. Kus vend venda ei taha tunda.
Kuskil külaservas on Shaolini munkade pesa..kes harjutavad päevad läbi inisevate keelpillide saatel..koristavad lahinguväljadelt surnukehad kokku ja on valmis aitama kõiki. Kui vastasel on juba vändaga kuuliprits, siis munk tahab ikka ainult kepiga vastu kukalt virutada..poole filmi peal on tahtmine neile hüüda..et punuge kurat vitsaga nuga sinna kepi otsa..kaua te lasete ennast augustada.
Nagu enamus aasia "ajaloolised" lood on ka selle lõpus korralik pisut naiivne vaat et klassikaline moraal.
Shaolini munkadega ei seondu mulle isiklikult mitte meeste mentaalne ja kehaline pool..vaid euroopas tuurl olnud plinkivate valgustega pisut piinlik show.
Ma tean alati mida sellise filmi vaatama alustamisega saan... kvaliteet ja sisukus kõigub päris suure amplituudiga äärmusest äärmusesse. Seekord jäi see alla keskmise tasemele.

http://www.chinesefilms.cn/mmsource/images/2011/01/14/47ef1cac36e745f7b0bc9b175c218e18.jpg