Tuesday, August 31, 2010

Independence Day (1996)




Ameeriklastel on tabu teemad mille üle nalja ei visata ja mille nimel ollakse valmis alustama invasiooni ükskõik millisesse maailma riiki.
Don't fuck with... iseseisvus päev, kapitoolium, president, valge maja. Iseenesest ei ole ju palju palutud. Siin loos olid aga need kõik ritta laotud ja ufo raisad ei tundnud mingit austust maailma sümbolite vastu.
Joodikust väetise külvajast saab kangelane..presidendiks on valitud selline mees keda ihkab iga ameeriklane omale saada enda tölli asemele ja persident isiklikult läeb vaenlaslele vastu hambaid andma (venemaal muide selline mees peaministri ametis olemas).
Hoolega oli jälgitud loo tegemisel et rassiliselt, usuliselt..kõik oleksid võrdsed. Ufot uudistava musta kõrvale võis alati oodata valget või hiinlast. Taheti ikka ju kõigile meeldida. Need oli nagu "Elu sõna" brosüüri peakunstniku koostatud plaanid.
Film ei olnud ju halb..efektne ja põnev. Tehniliselt omast ajast üksjagu ees. Vaat et isegi pisut tee rajaja. Kuid ometigi on põhjust peale sellise filmi vaatamist olla õnnelik et sa oled sündinud euroopas ja "Iseseisvus päeva" nutu kohtade peal mõnusalt muiata.

Tuesday, August 17, 2010

Ray (2004)




Sattus ka see film minu teele. Mulle mingil perversel moel isegi meeldivad popp muusika ajaloost filmid. Seal alati nii et alguses sitasti ja siis läeb jällegi ikka väga hästi.
Peljanud seda filmi Spyke Lee (kellel ei ole selle filmiga küll miskit tegemist) hirmus-foobias, et pagan ju see üks neegri film tuleb.
Ülesehituselt klassikaline soolo loo stsenaarium..meid sunnitakse vaatama ühe suht geniaalse mehe tegemisi. Kes oma pimedusele vaatamata omab võimsat sarmi ja geniaalset muusikalist tunnetust. Muidugi osutub see anne ja raha tõeliseks tšikkmagnetiks...mees kes kehtestanud enda ..oma abikaasa ja armukeste vahele reeglid. Igal ühel neil määratud oma roll ja katsugu keegi neid piire lõhkuga ja geeniuse keskendumist segada, see lendab ka kohe üle parda.
Loomulikult paksud valged kottisid Rayd igast asendist..ja miks nad ei oleks pidanud. Aeg oli selline ja Ray oli ikka neetult populaarne ja tüütu nende jaoks.
Jamie Foxx teeb oma elurolli, mis jääb arvatavasti kummitama teda aastateks veel ka edaspidi (a la Tom Hanks- Forest Gump). Ühes uuemas loos "Soloist" astub ta juba kolinal ämbrisse, sest otsustas osaleda pea samasuguses rollis pakkudes pea samasugust rollilahendust. Rayna on ta vailedamatult võimas..kodutöö on tehtud ja väärt igat autasu mis see osa talle toonud. Minul oli aga hea meel et sellisest mehest nagu Ray jäänud maha selline monument. Michael Jacksoni puhul te naljalt sama ei suudaks.
Lõppu veel minu tagasihoidlik soovitus Hollywoodile..ärge palgake filmidesse vaid veatuid-ilusaid-plastassist näitlejanägusid. Elu ei ole selline.


Wednesday, August 11, 2010

Trafic (1971)




Tegu ühe mu sala lemmiku Jacque Tati'ga. Kõik sai alguse juhuslikult peale satutud "Play time" looga..kus jäin vaatama..ja olin paarikümne minuti pärast juba hämmingus. Geniaalne mees. Detailide ja läbimõelduse kuningas. Tati on mees, kes ei mängi kunagi tekstiga, tekst on tema filmides kõrvaline osa. Ta vaat et nagu tahakski et inimesed vaid arusaamatult mõmiseksid. Naudib lennujaama teadvustaja monotoomset-elektroonilist jada, liikluse müra jne.
Tegu on tummfilmiliku road moviega. Huloĺ on vaja jõuda naeruväärse camping autoga hollandi autonäitusele. Pakitakse eksponaat autokasti ja asutakse teele.
Kuid sellega loogiline jada lõppeb..nagu igas Tati loos hakkab pihta komöödia klassikaline takistuste jada. Kumm saab tühjaks, bensiin saab otsa, toll hakkab kiusama jne..jne. Rez. filmib ka lisaks näitlejatele tavalisi inimesi autoroolis..haigutamas, nina nokkimas, ringi vahtimas. Vaatajana tahaks seda lugu ühe korra veel vaadata..sest kindlasti jäi miskit märkamata mis tegija oli sisse konstrueerinud. "Play time" pakkus avastamis rõõmu veel ka neljandal vaatamisel.
Soovitan kindlasti selle mehega "tutvust" teha.


Sunday, August 8, 2010

Toy Story (1995)




Kinodesse jõudnud Toy Story kolmas lugu ja ma avastasin piinlikusega, et esimesed kaks mul veel vaatamata.
Kus Steve Jobs jalutamas käib seal on ka vagu taga ja jälg maas. Olen ikka vaadanud ära pea kõik Pixari suurimad tegemised, kuid millegipärast senini ignoreerinud "Toy storyt"..uduselt meeles, et kui see lugu ilmus siis peletas mind eemale eelaravamus..värvilisest plastmassist mänguasjadest multikakangelased ja täis arvuti toodang. Mis aastal 1995 tundus üsnagi uudne kuid samas ka võõristav. Ka aastal 2010 on arvutiga toodetud filmil veidi kummaline mekk juures.
Lugu ise on klassikaline Pixari kvaliteet konveier toode. Kui oled juba keele ära õppinud ja mingi tehnika, mudeli selgeks saanud mis ka töötab. Ei ole ju seda mõtet muuta, ega uusi avastusi ründama tormata, kui olemas olev niigi toimib.
Ma ei heidagi kellegile miskit ette, kuid samas olen õnnelik et olen näinud ja oskan hinnata sellist multikat nagu on "Siil udus" (mis on šedööver).

Monday, August 2, 2010

Robin Hood (2010)




Käisin ära..lootuses et kui halba filmi Ridley Scott ikka teha suudab..ega ta ei suutnudki. Bladrunneri mees ei vea ka seekord alt.. Mäletan milline irooniline irve mul näole tuli, kui ma kuulsin esimest korda et Russel Crowe hakkab mängima Robin Hoodi ja Cate Blanchett Marioni,
See kukkus minu jaoks auku milles Hollywood on..nad ei julge ega taha vist kasutada uusi nägusid. Ikka mängivad esimest armastajad vanamutid nagu Jennifer Aniston või koguni Meg Ryan.
Pärast poolt tundi oli mul juba väga mõnus kinos istuda ja siiralt hea meel et eelaravamus mind alt vedas. Russel oli endale lõiganud taas Gladiaatori soengu ja otsinud vist ka üles välja jäetud stseenid. Madistas ilusti ja veel paremini lasi ta vibu..mulda ja verd lendas.
Mario ei olnud mitte malbe aadlipreili..vaid elunäinud kaks korda abielus olnud naisterahvas. Tugev selline, kes pigistas mehi munadest kui tarvidus tekkis ja pealegi nägi Cate endiselt suurepärane välja.
Max Von Sydowit kohtun viimasel ajal igas filmis ..hakkab vist ära surema või? Pikka iga vanameistrile igaljuhul..jälle esines ta oma tuntud headuses.
Tubli romantiline pajevik lugu keskealistele inimestele koos keskealiste kangelastega.
Lugu oli mõnuga väänatud ja mugandatud ..see pisut küll häiris, kuid sellega leppis. Richard Lõvisüda oli endiselt mees ja tema vend John paras jobu.
Igatahes minu eelarvamus sai jalaga ____


Sunday, August 1, 2010

Boogie Nights (1997)




Olin kodus ja hakkas see lugu telekast jooksma. Teadsin ju ennem seda lugu (oma 4-5 korda varem seda vaadanud)..ometigi jäin istuma ja magnet vedas taas kuni lõpuni välja.
Oma kümme aastat tagasi kui seda filmi esimest korda nägin olin ma juba rez. Paul Thomas Andersoni geeniuseks kuulutanud, sest olin juba näinud unustamatut "Magnoliat" . Mees kasutanud mõlemas filmis pea sama näitetruppi, sest see lust, sundimatus ja tegijate rõõm mõlemas filmis selgelt näha. Seamor Hoffman, Julian Moore, John Reilly, Philip Paker Hall, William Macy.
Booginights on lugu ajast mil pornot filmiti veel filmilindile ja näidati kinodes. Satub punti noor hiiglasliku peenisega täkk Mark Wahlberg .Kelle kohale oli planeeritud ka variandina Di Capriot, seekord läks vist valikuga hästi. Di Caprio küll julge poiss, kuid Markis on isegi rohkem häbenematust ja lusti.
täiesti uskumatult hea osa teeb Burt Reynolds..andes sellega tagasitõuke oma come backi ja põnevate osade-sutsude jadale. Tema kuulub kindlasti nende meeste hulka kelle näitlemisoskused läevad aastatega vaid paremaks. Muidu tüütu Heather Graham teeb samuti rollergirlina toreda osa.
70 ndate. kidš, koos geniaalse kunstinuku tööga. Sisaliku nahast kingad, laevukestega itaalia disaineri poolt disainitud nailonsärgid jne..jne.
Tõeliselt suur film ja tähtis film minu jaoks.