Olen Alexander Payne lisanud rez. listi keda jälgin..peale "About Smithi" ja eriti "Sideways'i". Filmi kiideti kõvasti ennem seda kui olin ära näinud. Nii et teadsin et päris sitta ei saa.
Tulemus..rahul, kuid mitte joovastuses.
Kogu casting oli hea..naised-lapsed, armuke, armukese naine..ja siis sinna otsa Clooney, kellele tahetakse oscarit surada. Hindan Clooney agenti, kes talle ikka väga häid töid ja järjest sokutanud. Imestan siiani, kuidas Clooneyl õnnestus moogerdada ennast Coenide punti ja seal mitu filmi koguni teha. Nüüd ta ühe mu teise iidoli Payne juures.
Ma tean et kõlan ehk pisut ülekohtuselt. Kuid minu jaoks ta Ocean filmide seeria tüüpi mees. Või see kes sahmerdas Jennifer Lopeziga "Out of sight" loos.
Clooney on nagu Mait Malmsten..nii väliselt kui tüpaazilt. teda palgates saavad tootjad teatud kvaliteedi, mis toimib. Kurmaan aga ohkab et näe Malsten tegi jälle Malmsteni.
Lugu ise oli lahe..nagu juturaamat mis hakkas lõpuga pihta ja järjest rohkem kirjutati peatükke juurde et sa aru saaks mis toimub.
Hawaii võib ju paradiis olla..aga pärast seda kahte tundi tahtsin selle taustal iniseva ukulele vastu palmipuud puruks lüüa.
Kirjutis sai hirmus kriitiline. Tegelt polnud asi üldse nii halb Payne endiselt üks tipp tegijaid minu jaoks. sisu oli väga mõnus..lihtsate inimste lugu. Karakterid rez. omaselt mahlakalt üle krutitud. Tore leid oli tuhm boyfriend Sid, keda tegi Nick Krause. kes meenutas ühe nüüd juba kadunud sõbra hirme..et kasvatad oma tütre hoole ja armastusega haritud inimeseks, kuid siis istub ühel hommikul mingi töll sul köögi laua taga vastas.
Moraali jagus.ja ka filmi lõpetades oli helgem-kergem olla.Ja oleks vaid selliseid filme rohkem.
No comments:
Post a Comment