Indilik lugu 60 ndatest. , kus kirjanduse õpetaja Ed Harris (kes teeb väga ilusa rolli) määrab ühele poisile klassi heidku ja jumala nalja paariliseks essee kirjutamisel. Poisi kel hiigel suured kõrvad..meeletu kasv..ja tulipunane pea. Jumal asemele pannud kuhjaga andekust..lauluhäält , vaprust ja õiglusmeelt.
Mulle tundub endiselt see periood ajaloos kuidagi helge ja kuldne. Ameerikas tehi imeilusaid autosid..kõigil olid uued telekad ja ilusad ümmargused külmkapid. Koolivägivald piirdus trussikute munadevahele tõmbamise , pükste veega märgamisega ja küspsite vargusetega.
Ajastu mil pereisa probleemiks-mureks oli see et kuradi hipid tänaval jonnivad et me Vietnamis kommunistidele säru ei saa teha ja peded kavatsevad hakata kurat meie lapsi õpetama. Ajastu mil oli normaalseks (narkootikumidest jm. kommetest vabaks) inimeseks kasvamise võimalus protsent kõvasti kõrgem.
Tore, helge, ilus film kuldsest ajast. Teatud kasvu eas noorukile võib see olla meeldivaks moraali tõstvaks õpetus looks.
No comments:
Post a Comment