Kak ya provel etim letom (How I ended this summer) 2010

http://www.imdb.com/title/tt1588875/

Kaks meest erinevast generatsioonist kinni pandud tööle artilisse jaama..kuskil saarel..kuskil põhjas. Kus igapäev kirjutavad putkadest ülesse näitusid ja edastavad need ka raadioteel baas jaama. Samas kritseldavad need numbrid ka oma vihikutesse. Töö on nüri -väsitav sest näitude tsüklite vahel on vaid mõned tunnid.

Igakord kui ma selliseid vihikuid näen kuhu tähtsaid andmeid kirjutatakse , siis ajab see mind muigama. Nende meeste magamata öö lendab ühel päeval prügikasti ..või mädaneb kuskil mujal lihtsalt ära. See võetakse kokku ..et ..ee..selle viie aasta jooksul andmed eriti ei muutunud. Nii naeruväärne kui see töö ka ei tundu on mu naiivne unistus olnud koguaeg. Ka ise kunagi sellist tööd teha.

Film on puhas visuaalne ilu..keskond on inimtühi kõle saar..kus uitab paar jääkaru. Muu elu ära kolinud ja ühes saare otsas podiseb miski radioaktiivne katel.

Kogu ilu ja kahe erineva põlvkonna keerulisele suhtlemisele oli moraali ja sisu rohkem kui küll. Sellises kohas kus kaks meest peavad koos kaua vastu pidaa ei saa lolli ja tiinekat mängida. Kogu stsenaarium oli väga hästi üles ehitatud..kuidas väiksest valest..rääkima jätmisest kõik algas ja see kasvas suureks jamaks.

Vene näitleja on endiselt võimas..jalad maas..ja füüsiliselt väga heas vormis.

Film algas sellest et mees uitas püss seljas tühermaal. Juba Tsehhov ütles et kui esimes vaatuses on püss , siis viimases see ka paugub.

Mõnus oli kõrvaltvaatajana vaadata kuidas ässal maastikuga vaikne lugu thrilleriks kasvab.

Peaks rohkem vene filme hakkama vaatama. Ja samas on pagana kahju et üldsus sellised filmid maha magab. Jahh paljud ütleksid et jura ja igav. Kui samas oleks ka tore hulk inimesi kes tänaksid selle võimaluse eest. Hollywoodi reklaami osakona vastu ei saa.