Schastye moe (My Joy) 2010

http://www.imdb.com/title/tt1646114/

Noor..täiesti normaalne rekkamees läheb lubjakoormat viima ühest venemaa-ukarina otsast teise. Kuid kolm külajoodikut rikastumise tuhinas-lootuses annavad talle kuskil pärapõrgus kaikaga vastu pead ja mees ja sinna samma küla lollina paigaliseks elama.
Hyper julm lugu. Oli hetki kus ..pidin kõrvale vaatama, mitte vere nägemise kartuses aga vastikusest mida inimene teisele teha võib. Valus oli vaadata sellist inimeste ülekohtust rappimist ja emotsionaalset vägistamist. Filmi esimeseks looks on vanamehe jutustus, kuidas jaamas patrulliv sõjaväelane peedistab ja tahab ilma jätta kogu maisest varast..mees kihutab libedikule kuuli kerre. Oli ka ainus positiivne boost vaatajale.
Kui imdb arvamusi lappasin siis põrkasin kahele vihasele naši aktivisti otsa..kes nimetas teost Ukraina natši propagandaks. Selline reaktsioon võttis sõnatuks.
Filmi sisse oli pandud tuntavalt küll mingi vimm ja viha. Miilits oligi siuke munn, kes jõllitas sulle otsa ja ütles mõnuga et ..pererõff budet..ja vahtisid perverse mõnuga pagassis dokumente otsiva naise perset. Kõik see lodevast igavusest.
Isegi eit kes sulle peategelasele-ullikesele peavarju annab kasutab ka tema su ära..müüb su auto maha ja kasutab sind vajadusel nikupukina.
Rez. oli mees kes asju läbi mõtles..tühja kaadrit ei olnud. Tegevusele suuresplaanis asi ei piirdunud taga toimus ka tavaliselt mõnus askeldamine..mis kisukus vägisi tähelepanu ka enda peale. Jube keeruline oli kõike hoomata.
Väikelinna turu kaader. Kaamera pandi käima ja filmiti..pikalt inimeste vahel liikudes ja nägudest portreesid salvestades. Siis hakkas kaamera jälitama läbi rahva tungivat pika mehe selga..see kadus põõsaste vahele. Kaamera leidis samal heinamaal ukerdava memme..ja jäi hetk hiljem omakorda temast maha peatuma kahe peeti limpsiva joodiku peale. Puhas ilu ja võimas tase.
Geniaalsed nirud toimivad dialoogid. Film oli meistriklass igast tehnilisest-filmilikust aspektist.
Painama jäävast julmusest ja vastikusest ei saa aga üle. See on film mida ma kindlasti ei vaata enam kunagi (sama juhtus minuga minevikus looga "Seven").
Raadiost kuulsin kuidas Vsevjov rääkis, kuidas venemaal reisimine võrdub pääsemis riskiga nagu sõduril kes sõtta läeb.
Filmi kõige arukam tegelase filosoofia oli...Et ära kurat roni sinna kuhu vaja ei ole Bljäät.
Sittagi sa muuta ei saa.