Järjekordne lugu üliviljaka Woody Harrelsoni repertuaarist, kuidas see mees küll jõuab?
Film mis on palju jalaga munadesse saanud ja palju vastakaid arvamusi tekitanud..enamus hinnangutest on a la. käis küll, või koristage see mõttetus mu silme eest kähku ära. Lugu sellest kuidas küla hull värvib endale maki ette ja tänu sellele mõnusalt tunneb ja kurjasid mehi kimbutab..herilaste, klaaskuulide ja nuiaga. Ta elab oma rolli nii sisse,et ta usub siiralt et kuuldi põrkavad tema pealt tagasi. Mis selles halba on heidik ennast hästi tunneb, Kohtub ühe omadega perses prostituudidiga kellega koos veidrat kooselu jagavad mõnda aega. Ameerikas on tõsiseks probleemiks see kui näitlejatel palutakse ennast läbipõlenud Junkiet mängida..(vast meelde jäävamana õnnestunud see vaid Brat Pittil "Thrue Romances"), kõigil neil tõmblemistel mekk juures, et kui nüüd oscarit ei tule siis pole maailmas õiglust.
Loo kangelane ja absoluutne selgroog on kahtlemata Woody Harrelson..ilma kelleta ei oleks ka seda filmi. Mis ta siis teeb? Ta võtab käiku kogu oma stampide arsenali ja paneb sellest jada kokku. Minu jaoks see juba töötas.
Film oli isegi vaata et hea sinna maani, kus mulle kui vaatajale hakati moraali lugema , et üks idioot suudab ja meie vahime siin jõude. Minge kuradile.
Mind võib siis ikkagi liigitada nende hulka kes ütleb peale filmi, et nirul aastal mil "Hurt Locker" oscari võtab ja eestlase jaoks aasta filmideks "Avatar" ja "Inglorious bastard" käis see lugu aastast 2009 küll ja veel.
No comments:
Post a Comment