Capitalism: A Love Story (2009)

http://www.imdb.com/title/tt1232207/

Moore ei suuda olla kunagi objektiivne. Kui ta midagi endale hammaste vahele saab, siis seda ta enam lahti ei lase. Allikatena ja tõendusmaterjaline kasutab ta ja lõikab osavalt kokku sellisena nagu tarvis. Kasutades alatuid ja naiivseid võtteid. Kahtlemata on ta tubli..kohutava eeltööd teinud mees. Kes hullab hiljem montaaši ruumis, meeletu materjali hunniku ja arhiivimaterjaliga.

Ka seekord hakkas ta ühest nurgast punuma..(nu ei läinud kaasa), kuid siis lisas kiirust ja hoogu juurde. Jäädes ise enidselt subjektiivseks ja enda seisukohta pealesuruvaks. Jälgida oli juba mõnusam, kuid seistes plaksutama see mind ei pannud.

Ma ei tahakski ette võtta loo sisu , siis läeks targutamise rodu liig pikaks. Lühidalt..ameerikas ei ole keskklassi on vaesed ja rikkad ja see vahe üha süveneb. Et inimesed on nagu hernesupp, kus poole kaussi kallutad sinna poole lähevad ja kõik koos samu vigu tevad, samu lolle finantsotsuseid teevad. Üldse teevad inimesed liiga palju ashju koos: koos puhkame, koos sõidame tööle, samma kohta ostame suvilad, koos ostame peetri külla kortereid, koos, koos, koos. Mina tahaks kuuluda rühmitusse mis töötab näiteks 12 st. 8 ni. õhtul. Tähtis mis mr. Moore saavutas oli see et hakkasin kaasa mõtlema ja oma hinnangut produtseerima. Ka see ju saavutus.

Kõige šokeerivam mis ma filmist leidsin oli lause Swartzeneggeri (no ei oska seda nime kirjutada) kõnest ühes rahvakogunemise kõnepulidst... Ma lahkusin euroopast 40 aastat tagasi sellepärast, sest sotsialism takistast mul seal kellekski saada.

See väide on nii õige kui vale..njaah euroopa filmitööstus poleks iialgi hakanud seda meest kasutama kui näitlejat, ega selle eest nii palju raha maksnud. Poleks iialgi valinud meest kes nagu puuhobune mõtlemiselt ja liikumiselt riigi presidendiks vms. Teisalt mis oli Austrial pistmist sotsialismiga. Njaah ..ükski prohvet pole kuulus omal maal.

Hea et Moore olemas on..ta ärritab ja see on hea.