Pärast esimest pool tundi olin tõsiselt lummatud..külm ja metallne kosmoselaev. Depresiivne ühiskond ja meeskond..kõmisevad koridorid..ventilaatori varjud. Kõlab nagu Rammsteini video. Meel oli hea, et olin avastanud ühe hea saksa filmi. Mida edasi seda rohkem allakäima kogu see lugu hakkas. Stsenarist sai enesekindlust juurde ja hakkas aga keerdkäike juurde uhama, et meil vaatajal põnevam oleks. Lõpuks oli ta ju kindel et ta ei ole midagi halvem kui Matrixi stsenarist.
Ilus atmosfäär pidas kuni lõpuni vastu, lugu ise kippus aga hapuks minema.
Mulle sakslaste tegemised meeldivad..ootan huviga mis sealt tugevast filmiriigist järgmisena tuleb.
No comments:
Post a Comment