Tunni ajane dokk mis möödus kuratlikult kähku. Ma pole kunagi mõistnud ja ega ka vist hakka lõpuni mõistma sellist kirge millega kunstnik-geeniused oma erialasse suhtuvad. Seekord siis Kaie Kõrb. Ja seda kõike ilma igasuguse simuleerimiseta ja tahtmiseta üldse simuleerida. Kaie Kõrb armus kõigisse oma pikemaaegsetesse tantsu partneritesse. Kaitse raktsioon? Nii on lihtsam endal laval ja inimesel saalis. See muidugi toob kaasa selle et sa oled oma tööga 24h päevast seotud.
Kõrb oli tippajal võimas ja põhimõtte kindel . Saatis palju suurema uhema Peterburi balleti trupi kuradile ja jäi Estoniasse suuri rolle edasi tantsima. Samas prouad kelle käe all ta alustas ..näiteks Randviir on tänini temaga koos.
Ta oli 45 kui ta tegelikult ei olnud veel ikka valmis kõrvale astuma. Tiit Härm ta lõpuks lahti lasi, sünnitas kaks last ja siis sai alles aru, et kui olulise asja ta oleks äärepealt elus maha maganud. Emaks saamise.
Ballett on täis intriige. Seal ussitab ja mädaneb perioodiditi alati iga paari aasta tagant. Kus meediasse valatakse taas ämbritäis balleti trupi juhtimisest sõelutud solki ..nagu ka veider küll Eesti Maleliidus.
Ega see film nüüd inimesest täit ükevaadet anda ei suutnud. Saime ühe jupi teatud perioodist. Tegelt olime peale filmi sama situatsioonis kui Kaie üks venelasest tantsupartner, kes rääkis kuis tema hindas seda et kõike tehakse täie jõu ja võimsusega. Siis tuli Kaie kes tegi nagu kõike 80% kui ometi mõjus paremini kui need kes 105% endast välja pigistasid.
Siukse artisti , kes elu aeg tööd pidanud tegema "seisma jätmine" on kuratlikult keeruline ja raske protsess. Nad vajavad sama moodi abi..nagu sõdurid kes ei suuda oma missioonist välja tulla. Ja ega nad vist lõpuni suudagi. Rikutud kaup. Pisut tüütuks muutus muusika. Asjal oli niigi väga sees küll, miks seda üle peab väänama dramaatiliste klassika lugudega.
Igal juhul tänulik..selliste inimeste ja balleti kui kunsti selgitus töö eest.
No comments:
Post a Comment