Thursday, December 31, 2009

All Quiet on the Western Front (1930)















Film mis oleks nagu olnud omast ajast üksjagu ees. Lugu sellest kuidas uhkest -uljast patriotismist saab mõtetu kaevikutes täidega kükitamine. Täägiga soolikates sonkimine ja suremine. Sisukas lugu. 30ndate. omase veits nurgelise näitlemisega. Millega küll harjub filmi jooksul. Rez. Milestone olnud ikka tõeline kunn. Uusi nippe kaadri nurkasid, massistseene usutavasti seal filmis rohkesti. Mida varem polnud kasutatud ja nippe mida mis ka tänapäeval tunduvad toredad ja leidlikud. Classic.

Sunday, December 27, 2009

Kiss Kiss Bang Bang (2005)















Lugu mis ammu olemas, aga jäänud millegi pärast kummitama. Vaatasin selle eile öösel üle. Loo plussideks toredad näitlejad ja väga õnnestunud stsenaarium. Nagu minu enda koolikirjand..hakkasin kuskilt minema ja kunagi ei tea kuhu lõpuks välja jõuan. Fantastilised Downey jr. ja Val Kilmer.

Facing Ali (2009)

















Kunagi ammu nähtud dokumentaal lugu Zairis toimunud matšist Foreman-Ali oli suureks motivaatoriks selle loo käivitamisel. Mehed kes Ali vastu poksinud kõik kaamera ette aetud. Hämmastas kui läbi olid omadega need 60ndates. inimesed. Kõik sarnase saatusega..slummist pärit, boks oli väljapääs ja tõi neile eluks vajaliku raha (mitte miljoneid). Maitse oli neil kõigil endine..palju klotsereid ja kette. Aga läbi olid nad küll...armetud ..vesiste silmadega..hääle defektiga..sandid. See jäigi eelkõige kummitama..ärge poksige.
Ainus positiivne mees oli Foreman. Kes rääkis Zairi matšist ja kuidas ta endas nii kindel oli ja Ali talle "Ära tegi!". Ja jättis lõpus magusa löögi löömata. Kõik mehed rääkisid Alist respektiga...ja korrutasid kui ühest suust, et kui poleks olnud Alid ja nende matši temaga. Oleks elu palju viletsam ja igavam koht olnud. Tore..aus lugu.

This Is It (2009)



















Alustame sellest, et kähku ujus välja tegelasi kes peale mehe surma nägid võimalus roopi teha. MJ näel kahtlemata tegemist nähtusega omaette popp muusikas. Enamus lood ta enda tehtud ja head.
Film ise siis viimase planeeritud kontserdi proovidest. Mis silma jäi. Peale poolt tundi hüüdsin et palun siduge see mees kinni. Ta pidi ka ballaadi ajal tantsu väänlema… Hiljem sellega harjusin. Kõik proovis pugesid..aelesid ta ees. Ta teadis mis tahtis ja keegi vastu ka ei vaielnud. Igatahes oli see sümpaatsem kui Madonna "Igapäevast leiba anna neile tänapäev"..palve ennem šõud. Seda filmi peaks vist tegijate kiuste vaatama 10 aastat hiljem kui emotsioonid on lahtunud.

Friday, December 25, 2009

Das weisse Band - Eine deutsche Kindergeschichte (2009)
















Kas jälle Lenne selle mulle sokutanud? Igatahes..lugu oli hea ja sellest tahaks rääkida pikalt. Teen nii lühidalt kui võimalik. Auhinnatud lugu ja asja eest. Lugu saksa külast I maailmasõja eel. Pilt must valge , kuid seekord õigustatult, mitte edevuse pärast. Must-valge pildiga oli vaeva nähtud ja tehniliselt oli fantast töö tehtud. Aega on..kaamera püsi kaua paigal. Vaatab vahel kaugelt pealt. Soome temperamendiga töö. Lugu ise jäi kummitama. Just sellised nad olidki..külaelanikud. Kätemaksuhimulised, ropud, perverssed, labased, ahned, kadedad. Filmis olnud paruni proual oli täiesti õigus ses suhtes.
Kui mu ema kukub läbi sinu saekaatri põranda, siis läen mina ja niidan su kapsad maha..loogiline?! Sa oled kortsus ja kole..ma ei taha enam sinuga keppida. Ma tahaks hoopis oma 14 aastast tütart nüüd rautada..loogiline ?! Et su mõtted puhtad püsiks..seon sind 13 aastane poiss ööseks voodi külge..loogiline?! Lõpuks tapeti Ferdinand ja algas I maailmasõda.
Nojaah..film mida tasub vaadata. Kui kunagi ma saksa filme vihkasin , siis viimastel aastatel nad ikka mule väga meeldivad. Prantslaste vastu mu vimm endine.

The Conversation (1974)


















Ma ausalt ei tea kuidas see film mu kettale sai (kahtlustan Lennet) . Igatahes tegu Francis Coppolo poolt kirjutatud-lavastatud suurepärase thrilleriga. Kõik on üle võetud nagu muuseas, pisut veidra nurga alt. Noor mässav Gene Hackman peaosas. 70ndad. kuulusid küll sellele mehele. Mis ta pärast seda teinud on vanast rasvast ja hea nagu alati tulemus. Kogu lugu tiirleb ajastu aktuaalse teema : pealtkuulamine, paranoia, spioonid , vandenõu jne. ümber. Ajastu on uhke..spiooni tehnika mess, lintmakid, pikad tolmumantlid...tegelased inimlikud. Rõõm näha filmis ka tavalisi inimesi..naisi. Kes ei olnudki kõik 18-20 aastased bimbod nagu nüüdsiajal kombeks. Püant on tore.
Classic.

Pi (1998)



















No nüüd ei saanud ma küll mitte midagi aru. Tunne selline et juudinoormeest vaevanud aastaid halb unenägu kinnisidee. Teinud selle lõpuks filmiks tähnilisele must-valgele filmile. Lugu on raskemast-raskemast..täis matemaatikat ja loogikat ja agooniat. No mitte kuidagi ei mõistnud ma seda. Äki keegi kiunub mõnust ja ütleb : Issand kui sügavalt kaevab! Pärast sellist ajugümnastikat tahaks midagi labast näha.

The Bad Lieutenant: Port of Call - New Orleans (2009)




















Ma ei jäänud kedagi uskuma sekundikski. Vaene Nicolas Cage väänles ja siples nii mis jaksas, mina teda ei usu. Mis asi see oli.Isegi šanrit ma ei suuda määratleda. Politsei kes on non-stop pilves. Ja kellel hakab kõik korraga halvasti minema, siis saaks nagu aeg otsa ja 2 minutiga saab kõik korda ja pareminigi veel. Nicolas hakkab vist vaikselt B näitleja staatuse suunas liikuma (kui ta just uut "National treasurit" irw..ei tee).
Kuid asi ei ole nii hull. Rõõm oli näha Val Kilmerit taas. Ja Lousiana on neetult ilus koht ikka ( ja seda kõike mude täna prantslastele).

Charlie and the Chocolate Factory (2005)



















Charlie lugu ..vaatasin selle loo pühade ajal korralikult algusest lõpuni uuesti üle. Kuna ta jäänud välja ka blogi kirjutamise ajalugu. Siis siis at nüüd siis tuleb. Ma olen salajane Burtoni fänn olnud juba pikalt. On olnud temalgi paremaid ja halvemaid lugusid, perioode, materjale. Aga igakord olen ma valmis temalt miskit uut "õgima". Meeldib väga et ta kasutab samu näitlejaid (Bonham-Carter, Depp) . Burtonile meeldib must-huumor ja kaasab alati fantastilise kunstniku oma lugudele. Burton ei tee kunagi tilu-lilu ka lastekas on lastekas, mis arvatavasti lapsena vaadates jääks sind pea terve elu kummitama emotsionaalselt. Ime ilus töö jälle..kõik on nihkes ja kõike tehakse mõnuga. Pole kuskil nagu kirjas et käesolev linateos on stuudio tellimus töö. Puhas nauding. Ootan väga et milline saab olema "Alica imedemaal"

(500) Days of Summer (2009)


















Seda neiut olen ma näinud varem loos "The Hitchhiker's Guide to the Galaxy."..ja endiselt ta meeldib mulle. Ta ei näitle üldse, kasutab samu võtteid kogu aeg (lodevat kõnemaneeri) omab hiigelsuuri silmi. Ta ei tee eriti midagi ja ometi ta meeldib mulle. Lugu meenutas mulle oma ülesehituselt ja jutustaja kaasamisega väga "..Galactica" lugu. Lugu oli intrigeeriv näitlejate valik "sõltumatu"..kuid millega ma kuidagi nõus ei ole on filmi sisu. Meile nagu taheti miskit öelda, või moraali lugeda. Millega mina ei olnud aga üldse nõus ja tavaliselt ma ei nori loogika kallal, aga kui see mulle vastu karjub siis võtan sõna. Kindlasti rallis see film mööda gestareid ja lantis auhindu. Näitlejad meeldisid. Igatahes ennem miskit selist kui Sarah Jessica Parkeriga (mees osalise võite ise valida) romantiline-komöödia.

Sunday, December 20, 2009

Flickan som lekte med elden (2009)



















Ja teine osa kohe otsa...nagu ka raamatuna olid esimeses osas olnud pöörded vimkad-ootamatused palju efektsemad. Teine raamat ei olnud sugugi nõrk ja sai ahmitud sisse sama kähku, kui esimene. Stsenaristid minu arust teisega rohkem eksinud. Teine osa oli kõvasti internatsionaalsem, nii oma tegevuskohtade kui ka tegelaste suhtes. Ja kui olukord väljub "väikselt saarelt" satub nii eesti, kui rootsi filmimees pisut paanikasse. Välja olid jäetud minu arust nii mõnedki olulised faktid raamatust..film ise oli pisut lünklikum. Ilma raamatu eelneva lugemiseta kindlasti keerulisem jälgida kui filmi esimest osa.

Män som hatar kvinnor (2009)



















Ehk siis " Lohe tatoveringuga tüdruk"..ka eestis ilmunud postuumselt kuulsaks saanud Stieg Larssoni raamatu järgi tehtud film. Lennel jäi üks öö vahele..järgmine päev kurtis et neetult põnev oli, tahtis ainult piiluda aga läks nii põnevaks et pidi lõpuni vaatama (p.s. krimkasid ta ei salli ja raamatut ta lugenud pole). Mina lugesin nii selle kui ka selle järje (kolmas veel tulemata) paksud köited meeletu tempoga läbi..väga head raamatud. Kuid nagu ikka asjade järjekord peaks olema raamat ees ja siis alles film järgi. Film ei olnud üldse halb..oli tehtud vajalikud kärped et asi normaal mõõtmetes raamidesse ära mahuks. Oli lugu mõnusalt tihe..keskmine ameeriklane oleks tõsiselt jännis selle loo jälgimisel. Infot tuli talletada ja läbi töötada tema jaoks liiga palju. Eelkõige geniaalselt kirjutatud lugu..eluliste karakteritega. Nagu inimesed tegelikult on koos oma vigade ja nõrkustega.

Saturday, December 19, 2009

2012 (2009)






















Käisin kinos. Plaanis oli "Avatar" (ära naera), aga kui diinekad olid ära ummistanud nii Cinamoni , kui Coca-Cola plaza , siis langes liisk hoopis 2012. Mis lubati olevat enneunustamatu vaatemäng suurelt ekraanilt. Hakkas pihta..heli oli kõva..lolle venelasi oli saalis paakümmned, kuid sellest piisas. Täielik B film koos meeletute efektide virr-varriga. Kui teed hunniku lahedaid efekte siis sind vist vabastatud sisust ja kvaliteedist. Efekte tuleb au andes oli palju, kui liiga palju napilt pääsemisi..mõttetud poosetamist. Kõike oli liiga palju ja oli isutu-sisutu, neetult pikk.

R-Point (2004)















Jagu läeb kadunud üksust otsima. Saabudakse kohale vanasse maija keset metsa..ja kõik ei ole üldse selline nagu atundub. Kui inimest näed ei pruugi see olla ülse see kes sa arvad et see on. Raadiost kuulduvad prantslaste 50 aasta tagasi appi kutsungid..asi on metsik ja segane.
Toredalt on asi üle ehitatud, mis meenutas mulle millegipärast alieni esimest osa. Et me ei näinud pea kunagi mis meid nii hirmutab, aga see ei miski oli kohal ja kuradi jube. Nii ka seekord. Päris hea.

Thursday, December 17, 2009

The Blind Side (2009)



















Ameerika vutist film..kas oli? Igatahes see oli magnetiks miks ma selle kallale läksin. Need lood lahedad..lood kus alguses ei lähe ja lõpus läheb. Vahepeal saab kindalti veel ka nutta. Algus ..esimene kolmandik oli palju tõotav. Kuid siis mida edasi, seda rohkem tundus olevat looga mis perfektselt ajastatud jõulude ajaks. Täiuslik ameerika, koos täiusliku ameerikaliku perekonnaga (kuni soenguteni välja). Sandra Bullock pole mulle suutnud nagu kunagi tüsiselt närvidele käia (kuigi oleks) ja ka seekord teeb ta oma osa ära. Nagu öeldud mida edasi seda Dineylikumaks see lugu läks ..väike poiss hakkas suurele mõmmile taktikat õpetama. Loll ei olnudki nii loll ja oli tegelikult üsnagi tark jne..jne. ja vutti raisk mängiti neetult vähe.

Slaughterhouse-Five (1972)




















Vihase-tiinekana olkeksin ma olnud sellest filmist vaimustuses. Vonneguti romaani järgi tehtud film. Absurdsust..stseenide ülekeeramist..tulnukad teised planeedilt. Oldi üsnagi Vonneguti truu. Kuid enam ei jaksa..väsisin ära filmi keskel ja mis oleks pidanud tunduma vaimukana oli nagu järjekordne tüütus. Lisaks veel kohutavalt sitt grimm. Kõik me areneme ja muudame oma lemmikuid teatud ajajärgus..need mis püsima jäävad tunduvad olevat olulised. Vonnegut seda pole.

Monday, December 14, 2009

Die Blechtrommel (1979)














Oleks see eestlaste tehtud..Lööks see üle Kaljo Kiisa "Hullumeelsuse" positsiooni meie filmiajaloos. Raamat mida ma kunagi ammu olen lugenud..ja pärast mida mulle kõik millega Günther Grass seotud on ka meeldinud on..väga see lugu meeldis.
Film oli lihtsalt ja uhkelt tehtud..vaatasin vaikselt viisakalt loo lõpuni ja ega miskit ette heita olnudki. Tervikuna tugev lugu. Poiss oli grazy pilguga ja hästi valitud. Olin unustanud ja hämmastas poisi kes otsustas enam mitte kasvada julgus-jultumus..kuidas suutis ta hukka saata kõik inimesed kes ta läheduses viibisid. Pisut klassikaline maski taha pugemise lugu..ma olen väike-süütu poiss..(kes vabal ajal majapidajannale "ära surab"). Mis te õige mõtlete. Tahaks veel selle aja saksa lugusid näha, sest paljud näitlejad olid mulle Das Boodi jms. ajast tuttavad-meeldivad.
Samas jäin pikalt mõtlema kääbuste osa üle..ei oskagi enam seletada miks.

17 Again (2009)
















17. uuesti. Nagu endale lubasin et vaatan mõned nö. naljafilomid enne kui oma programmiga edasi läen. Film teemal et kes ei tahaks taas 17. aastane olla ja asju teisiti teha. Täiesti talutav oli..võrreldes just eelneva Lost world fiaskoga oli see ikka šedööver..Matt Perry oleks pidanudki jääma sulgudes kui endine Friends täht. Sest ega ta mujale pole veel kõlvanud. Nii ka nüüd. Kui muidu oli tegu siukse pool romantilise üleehitusega looga..alguses halb..siis hea. Siis Thomas Lennon oli lust vaadata. Kui ma oleks rikas poissmees , elaksin ma just samamoodi kui tema...mõnus.
Suur telekas..mõõgad..mängimise tool..vidinad.

Saturday, December 12, 2009

Land of the Lost (2009)

















Ma olin selles valis..aga ometigi osutus see kehvemaks, kui ma arvasin. Nu kõik oli kehv.. Püdsin ikka visalt lõpuni..enamus nalju käis sita-kuse-tisside-peeretuste ümber. Peaosas figureeriv koomik, vist juba ka tunnistatud üheks maailma liialt makstumaks "staariks"..veider kui see pole. Neil on õigus..Will Ferrell on geniaalne tüüp .Küll.aga selline ehe sutsude, kõrvalosade-episoodide karakter kunn. Pole mõtet sellest lead singerit teha. Ei kanna välja.

Sunday, December 6, 2009

The Kite Runner (2007)


















Palju kiidetud ja Oscaritki taga ajanud lugu afganistaanist. Algus oli palju lubav..poisid olid suurepärased valitud, casting hea..lugu edenes ilusti ja oli hea enne sõjaaegses Kabulis. Moraali ja eetikaga pommitati vasakult ja parmalt..mõtlesin juba hirmuga ajast mil film läeb edasi ja Alka IIiiida poisid tulevad. Tulivadki ja nad olid väga pahad, et vaatajal ei jääks mingil juhul vale arusaama asjast. Venelased olid ka pahad..(nad võtsid kõik puud maha ja tahtsid rinnalapsega emasid keppida). Kõik värtused olidki selgelt vaataja jaoks paika pandud ja see häiris. Kas nad kartsid et muidu pole suurel filmimaal neil menu? Ja ameeriklased jäei sellest sõjast täiesti välja. Ometigi oli neil seal ikka väga pikalt käsi sees. Film ei olnud üldsegi halb..aga ometi on tahtmine tüli norida ja nokkida selle filmi kallal. Pisaraid kangutati samuti ja üritati ikka mitmel korral.

Cloudy with a Chance of Meatballs (2009)


















Multika tööstus suudab ükskõik mis teemast kvaliteet toote teha. Nu mina ju ei viitsiks teha multikat taevast langevast toidust, No ei tundu ahvatlev teema. Neil aga süsteem selge..ikka oli hea, ikka oli vaimukas, ikka sain ma naerda.
Lemmik koht kui keegi vaatama justub: Kuis ahv Steve lennuki tiival Jelly bear karul.. südame välja rebib. Lemmik tegelane kuskilt Guatemaalast pärit emotsioonitu arst-piloot.

Mind Game (2004)














Üks hull lugu. Jaapani maa Maradona märatseb baaris..vägistab-peksab. Poiss laseb ta maha..siis nad põgenevad ..terve jaapani vutikoondis ajab neid autodega taga. Vaal neelab nad alla, kus kohtuvad mehega kes seal 30 aastat veetnud.
Infot tuli meeletult ja ilma igasugu pauside- piirideta fantaasia. Oleks tahtnud kogu selle 1.50 kestud loo 5-10 minutisteks juppideks lõigata ja siis kordamööda vaadata. Palju tehnilisem Priit Pärn. Tehnikaid prooviti mitmeid.. Mis mulle meeldis oli emotsioon. Kui ikka inimene multikas ..jooksis..sõudis..pingutas..keppis. Siis oli mul toolis seda paigalpüsimata raske jälgida..seda tehti niivõrd hoo ja intensiivsusega , et võttis nihelema. Lõpuni ma vaatasin ja väsinud ma pärast seda olin.

Saturday, December 5, 2009

Cidade de Deus (2002)

















Njaah see oli mul nüüd nägemata. Lugu võis olla kergeks motivaatoriks näiteks Slummdog loole. Mis juhtub kui anda paarisajale 7-15 aastasele kel mitte kui midagi teha ei ole püssid kätte. Ni kurb kui see pole, eks see elu selline olegi..ka see lugu võetud elust enesest. Filmi lõpus näeme klippe ja pilte peategelastest.
Lihtne ongi käes puhtaks pesta , et on ikka lollid. Sittagi, ega me ise targemad pole..
Anna aint suhkrut 5kr. odavalt ja sa näed milleks inimene võimeline on..
Jaga lasnamäel konteineritäis püstoleid laiali..ja "disko" algab. Flm oli hea.

Clerks. (1994)

























Esimene küsimus , et kas see pidi olema must-valge. Või oli see selleks et "lahedam" oleks. Aitab norimisest. Tunda et eelarve olematu ja näitlejad kehvakesed. Kuid siis hakkab aga tulema vaid positiivseid asju. Sellist filmi suudaks pea iga mees teha, kui ta selle asja ette tahaks võtta .Mõtlen rahaliselt ja tehniliselt. Käesoleva loo autor müüs selleks maha oma koomiksite kogu..irw. Pärast seda kui lugu popiks sai ja järge nõuti ostis ta need endale tagasi. Kindlasti teate ka seda nägu.


















Kuid selle loo stsenaarium, mis on peaasjalikult koosnemas šketsidest, mis on siis üheks loo jadaks siis kokku pandud. Naljad on tihedad-ropud..esitamine pisut nurgeline. Kogu asja võlu ongi ausus- siirus..entusiasm. Ja jällegi saan ma öelda..eesti filmitudengid vaadake. Ei pea tegema "Detsembri kuumust" saab ka palju lihtsamalt.

Wednesday, December 2, 2009

Mr. Brooks (2007)


















Taas üks maha magatud film mis osutus üle keskmise heaks. Kevin Costner on siuke turvaline näitleja, kui tema olemas siis kuidagi hea soe-kindel kulgemine tagatud.
Nii ja kujutame nüüd teda ette perfektse sarimõrvarina, kes muus elus rahumeelne karbivabriku omanik. Kel aga kahe aastase pausi järel lööb välja sõltuvus tappa. Ta kinnitab korduvalt et talle ei meeldi tappa, kuid tal on see neetud sõltuvus.
Samas omab ta nähtamatud mõttekaaslast , kes teda takka kihutab..aitab analüüsida..on üldiselt rohkem abiks, kui kahjuks. Stsenaarium on pidevalt "servapeal olev"..kuid alati järjepidev, loogiline..osavalt kirjutatud.
Teisalt osaleb loos naisuurija ..oma ea kohta endiselt kahtlaselt hea väljanägemisega Demi Moore, kes kimpus oma gigolost eksmehega ja kes teeb väga toreda osa.
Filmi ainus loogika aga tekkis lõpus, kui kõik oli nagu juba möödas. Miks pidi mr. Brooks ikka uurijale helistama, kuigi oli just lavastanud oma surma. Muidugi õigustati sellega et tal oli tähtis küsimus, millel ta lootis saada vastust. Et miks rikas neiu ikka miilits peab olema? See selleks aga minu jaoks oli see ikkagi arusaamatu.
Nad plaanivad järge..kuradid tahavad ikka kõik ilusa ära rikkuda.

The Thing from Another World (1951)


















Mis selliste filmide puhul erutab on ajastukohane suhtumine. Aasta on 1951..ameerikas valitseb UFO eufooria ja endiselt ka võidetud maailmasõja atmosfäär.
Polaar uurimisjaamas (jami!) leitakse jää seest UFO..tassitakse tuppa. Ja õnnetu juhuse tõttu sulab mees jääst välja. Ega see UFO väliselt Frankesteinist (Karloffist) erine ..ei häälitsuse ega suuruse poolest. Nii sii olemegi dilemma ees. Üheltpoolt võidukad sõjaväelased, teiselt teadlased..kes muudkui rõhutavad et me peame selle asjaga rääkima, sest talt on nii palju õppida, ehki tema DNA meenutab rohem porgandi, kui inimese oma. Sõjaväelane on aga ettevaatlik ja ligineb kõigele kas püstol või kirves käes. Siis on meil seal veel üks ajakirjanik (kes muide ka polaarjaamas liigub villases linnamantlis) kes tahab kangesti lugu teha ja mõne pildi võtta.
Igatahes loo moraal on see , et sõjaväelasel oli õigus. Eks see ufo üks metsik monstrum ole..küll proovitakse seda hävitada kuulide, kirvega, tulega, elektriga.Lõpus antakse üle maakera eetrisse teade. Et kui peaksite miskit sarnast kohtama siis "Shoot first ..ask questions later."

Chinjeolhan geumjassi (2005)
















Lugu kättemaksust. Noor tiinekas lavastatakse süüdi ja pannakse 14 aastaks luku taha. Kui välja tuleb on 100% motiveeritud "asjade korda seadmisest". Lugu algas jube vaimukalt..ilus peategelane.."üle keeratud tegelased", naljakas-vaimukad vangla episoodid. Mõtlesin et ohoo siit nüüd tuleb. Kuid siis arvas stsenarist et peaks veel peale keerama. Ja keeraski üle..viimased 30 minutit läks sentimentaalseks ja hoopis teiseks filmiks, kui oli see millena ta algas. Kuid rahu ,kahtlemata on tegu tugeva filmiga ja võib-olla ma norin liiga palju.
Juba kahe saamatu palgamõrvari lühike stseen on alpausi väärt.