Lubasin kunagi et ma ei vaata seda filmi..ega ma oma eelarvamusega täielikult ka eksinud pisut naistekas ta ka oli.
Natalie Portman ..Braavo..neiu kes endaga ikka kohutavalt vaeva näeb ja suutnud murda lapstähe kuulsuse ja ka nüüd naiselikus eas on tal jalad maas ja kütab nii et vagu taga. Kui rääkida lapstähtedest siis olen kadedusest-õelusest nende üle ikka irvitanud..kaasa arvatad ka Jodie Fosteri üle. Nüüd löödi mul irve lõug viltu ja korralikult.
Portman oli alla võtnud ja täpselt aru saanud sellest mis talt taheti. Mängida skisofreenilist õrna baleriini, kellelt nõutakse piiride murdmist lähtudes eelkõige iseendast..maailma raskeima balleti osaga..mängida korraga ühes näidendis kahte äärmust musta ja valget luike. Ka Portman ise näitlejana nõus ja usaldamas ennast minema kaugemale kui ta seni veel kunagi teinud on.
Ma ei ole kunagi baleriine imetlenud..noorukina tundus see veidra kunstina..ja hiljem tundus see meeletult raske ja julma elukutsena. Kus on kohutav karm ja võimas konkurents...üle aasta lahvatab ka meie kohalikus Estonia balletitrupis mingi jama..mis päädib kellegi minema jalutamise ja kellegi teise võimu haaramisega.
Filmist nüüd..ma pole skisofreeniat nii ligidalt kunagi näinud ja Portman mängis selle väga ilusti ka välja. Mängis naist keda dresseerinud kõik need aastad pooliku karjääriga baleriinist , pisut pöörane ema.
Vincent Cassel teeb uhke ja pisut ka üllatava osa koreograafina..hea casting.
Moondumine musta luike toimus..kuid mis hinnaga. Peategelane vaid ohkab lõpus ..pärast kõike seda valu ja piina..ma tunnetasin perfektsionismi. Teda vaadates ma usun et see oli seda väärt.
Osavalt oli kinni mätsitud kohad kus Portmani asemel oli montaašis sisse pandud keegi teine baleriin. Pilt tuli siis kas läbi peegli ja oli nagu unustatud lohakalt uduseks. Väga peene töö.
Hea film..ei saa vastu vaielda. Sisukust rohkem kui küll..jäi kummitama.