The Chronicles of Narnia: Prince Caspian (2008)

http://www.imdb.com/title/tt0499448/

Vist on ka kolmandast raamatust juba film toodetud..tegin siis endale järele aitamis tunde ja vaatasin vahepealse loo ära.

Ma isegi ei tahaks seda lugu millegiga võrrelda ..usun et see toodetud vaimus et kui Sõrmuste isandaga ja Potteriga joppas..ehk läheb ka Narnia lugudega õnneks. Ega müügitöös geenius olema pea..varajase tiineka ajajärku on tooteid alati tarvis (sest need ahmivad pinnapealselt diagonaalis "lugedes" ja meeletutes kogustes) ja kui see veel ajastada soodsalt koolivaheajaga on edu tagatud.

Ma ausalt öeldes juba pelgan seda kolmandat osa vaaata... kui noorukitele soovitan endiselt seda lugu popkorni lätsutades, mobiiliga samas surfates ära vaadata. Siis lapsemeesetel täiskavanutel (kelle hulka ennast julgen nimetada) paluksin hoiduda. Prooviks pigem raamatut nautida.

Kõik on kulunud ja olnud..lapsed mõne sendi pikemaks kasvanud..palju naeruväärset kõneainet tekitanud kasvõi ühe neiu terve turvise aluse täitnud uhke rinnapartii.

Rääkivad-kõndivad..kaklevad..kitsed sokud..hiired.

Nagu kaks nohikut ühes briti komöödiasarja šketsis dvd riiulite ees ütlesid..Seen..seen..seen..black and white..seen.

Kui nad veel jätkavad seda sarja ennustaksin sellele Säästumarketi Dvd riiulil asuvat tulevikku.

Who's Afraid of Virginia Woolf? (1966)

http://www.imdb.com/title/tt0061184/

Liisu suri ära..mõtlesin et vaatan proua auks ka ühe filmi. Ei hakanud igasugu tilu-liluga mässama ja võtsin kohe kõige kooresema Virginia Woolfi loo.

Albee näidend on mind aeg ajalt ikka ja jälle kummitamas käinud. Samuti ka eesti teatri tegelikkust..ka eelmine aasta ilmus Woolfi lugu välja ja kohe kahel korral. Minu puhul usun et süüdlaseks kunagine Pärnu teatrist pärit kikilipsuga Üksküla selles samas loos. Lugu ennast ei mäleta, ega oska laita ,kiita ... on ajussse tatoveeritud-ladestunud.

Seltskond koguneb ja joob hommikuni..käraka kogus päästab neist välja kõik mis seal olemas ja kogunenud on.

Ameerika versioon...film on loodud sinna aega kus kohast ka näidend tulnud on..totaalne ja eeskujulik suhtepsühholoogia rägastik ja tulevärk. Albee peab olema ise midagi sellist läbikogenud et osata niimoodi kirjutada.

Ka filmis õnneks jäädud mõnusalt minimalistlikuks ja teatraalseks..nagu olema peab. Teatraalsed filmid aga mulle meeldivad endiselt.

Näitlejatest ei tahaks ma alustada oscarit võitnud Liisust vaid hoopis akadeemia poolt pidevalt ignoreeritud Richard Burtonist. Kes meie kaasaaegsetest ei teaks sir. Hopkinsit..vat see ta oligi. Teatriharidusega, Shakespeare näidendite jaoks loodud tagapõhjaga Waleslane. Keda on meeldiv ja rahustav ka kinoekraanilt jälgida. Kui tuua võrdlusi N Liidu aegadesse siis Burton on Smogdunovski klassi mees. Burton on Üksküla endla lavalt ja samast tükist. Kogu loo mootor minu jaoks.

Liisu..Liisu oli ameeriklanna..oli pea sassi ajanud ja tegi nii jämedat häält kui suutis (eriti stseenides kus pidi häält tõstma). Temal pisut Ita Everi sündroom..rahvale hirmsasti meeldib..kuid asjale pihta saada suutis vaid hetkedeks ja need momendid olid ilusad. Kahtlemata üks proua elu rollidest.

Ilus näide ameeriklaste maitsest..heast näitlemisest.

Hämmastav oli jälgida Liisu ja Burtoni kokkumängu..vaat et andis tunda et see paar mõnda aega abielus olnud ja tundsin teineteist poolelt mõttelt.

Kui filmi alguses tundus nõrgima lülina külaline noorukene neiu Sandy Dennis..siis tema kasvas loo edenedes ja kolinal. Lõpuks omandas juba mõõtmed mille üle ka Panso kooli kasvandik oleks saanud uhke olla. Ilus töö.

Mis seals ikka. Puhka rahus Liisu. Hea film oli. Klassika

Faster (2010)

http://www.imdb.com/title/tt1433108/

Ei olnudki nii paha. Paistab nii et The Rocki puhul on sama lugu nagu enamus muudelt elualadelt filmi ära karanutega ja muidu ebasümpaatsete näitljatega , et mida vanemaks nad saavad seda rohkem nad mulle talutavamaks muutuvad.

Loomulikult kui musklid juba on, peab neid ka korra vähemalt näitama..või kangutama selga T särgi kus ka ilus õllekõht uhkelt punnitaks kui ta olemas oleks.

Mees saab vangist välja..saab kätte meeste nimekirja ja kukub neid siis järjest nottima. Omab ja kasutab ta selleks uhket trumliga kuue lasulist matt-nikkel paugutit.

The Rock oli väga vaoshoitud ja peaaegu ilma tekstita..tema ülesanne oli jõlliatada-vihastada-tulistada ja see talle sobis.

Sisu mängis ise ette palju klišeedele avatud libastus kohti ja igakord ma ootasin et nüüd teevad ära..astuvad sinna lõksu kindlasti..kuid ei suudeti kõigist neist osavalt mööda laveerida ja lõpuni stiilset joont hoida. Selles valdkonnas ei vastuta ma gigolo tüüpi palgamõrvari rollisoorituses ja tema veel mõttetuma elukaaslase omas. Need kaks olid klišeede kuningad nii näitlejate valiku kui ka soorituse poolest.

Ilus keskmine märul.

TRON: Legacy (2010)

http://www.imdb.com/title/tt1104001/

What a fuck was that?! Mäletan vana Throni mida kunagi ammu kui nüüd ei eksi siis soome televisioonist nägin..olid sellised veidrad neoonvalgusega tüübid..askeldamas veidras pimedas ruumis. Kogu asi meenutas millegipärast muusikavideot..aga 3 ja poole minuti asemel kestis see ikka tublisti üle tunni. Mina pidasin tollal vastu vast 30 minutit.

Kuna ulmekate toodanguga on nagu on ja nälg juba oli siis otsustasin siiski ka ära vaadata Throni uus versiooni.

Uus versioon..hiiglama palju aega ja vaeva läheb tänapäeva lollile noorele selgitamiseks et millega meil tegu..ja selgitus tö lõppeb alles siis kui film lõppes. Eks ta üks Justin Bieberi segane unenägu kokkuvõttes olnud..osa texti ja teksti siseseid klišesid sain juba mõnuga näitlejatele ette öelda.kõik oli nii ette arvatav. Arvutiga tehtud noor Jeff Bridges nägi naeruväärne välja..ja muide sellele friigile oli antud üks filmi peaosi. Preili Olivia Wilde kes mu lemmik seriaalist House lahkus nägi endiselt väga seksapiilne välja ka sellises kohutavas tiineka ulmekas.

Kui kedagi kiita siis kunsntiku.

Juba kinos treilerit vaadates ma protesteerisin et miks see volumi nupp nii põhja ometi on keeratud et kino muidu tubli subbakad korisema võttis.

Mida siis vaadata oli.et kas sinine jutt ühtib punase juti ja seda 3d's modelleeritult..ptüi raisk. Pool filmi vaatasin..edasi juba kerisin..(seda ei juhtu just tihti ka alla keskmise filmi puhul).

Kui see on aastal 2010 tiineka lemmik film siis tänapäeva keskmise noore ajukäärudest järele jäänud küll sile keeglikuul. Jääme "ootama" järge.

The Constant Gardner (2005)

http://www.imdb.com/title/tt0387131/

Filmide vaatamisega viimasel ajal kehvasti läinud..ei ole enam seda peale hakkamist..kui aga telekat õhtul plõksides avatasin et üks läbu kanalitest hakkab näitama "Ustavat aedniku" olin rõõmus ja sättisin ennasy vaatama.

Film mis millegipärast nägemata seni....enamus süüks idiootlikult loogikal..et Rachel Weisz ja miski aedniku asi..ääh ju ta üks tavaline kõrbe romantika jälle ole.

Siis sain kätte raamatu --ühe mu lemmiku Le Carre oma ja pealkiri oli see sama.

Sosult klassikaline eurooplaned vägistavad arengumaad lugu..teod mis täis raha, äri, vandenõud ja ääretut kurjust. Kus meditsiini saab prakiseerida alas kus inimelul on tavapärase tassi täie hind.. Paradiis.

Inimesed kes seda idülli segada püüavad kõrvaldatakse.

Üks kõik kui armas see aafrika laps ekraanilt vastu vaadates ka ei tundu olen olnud koguaeg seisukohal..et nad peaks rahule jätma..ja laskma neil ise areneda sinna kuhu siis loodus ajab. Miks me sekkume? Kõlab pisut julmalt et ..mis mõttes ei aita majanduslikult?..veega?..riisiga?..arstiabiga?..Ei aita jahh.

Las tapavad seal isu täis ..küll ühel hetkel pärale jõuab et päris nii ei saa.

Pragmaatilise arsti põhimõte oli õige..mina toidan ja aitan naisi ja lapsi. nemad hoiavad kodu..mehed on vägivaldsed, joodikud, mõttetud. Ju ta õige ole..ka kui mõnele erandile liiga peaksime tegema.

Filmist... Suurepärane näide sellest kuidas "kolli" näitamata vaatajas tõelist õudu ja pinevust tekitada. Väga ilusti ja läbimõeldut ülesse võetud. Ilusad näitleja tööd. Inimesed kes ei ole mitte täiuslikud..kõik on enda moodi ja oma vigadega.

Rez. Fernando Meirelles on vist geenius..sest kõik mida puudub sel on ma mekki juures pärast "Blindness" oli hea." Ciade de deusist" ei räägigi mitte.

Peamiselt midagi esile tuua selliste lugude puhul ongi raske..tekib ühtlane tugev terviks mis tekitab uhke atmosfääri ja emotsiooni.

Hästi vormistatud maitsekas film.