Sunday, January 29, 2012

Meeletu



Eesti film. Kas formaat annab filmi mõõtu välja. Imdb ütleb tema kohta kategooriaks TV. Kuna eetsis filme ..häid filme palju ei tule siis kõlbab antud lugu filmi kategooriasse rohkem veel kui küll.
Meeletu eeliseks see et lool selja taga teatri taak. Kõik on selge ja niivõrd palju läbinämutatud et tegijatel pole suurt midagi vaja ülekordama hakata.
Etendus mis filmi jõudis on kõigil osapooltel lihtsam teha. Filmi lavastaja Elmo Nüganen on seekord ka ametinetust väärt. Seekord ei tahakski niivõrd rääkida filmist kuivõrd teemast endast. Ükskõik kui visalt ma Jaan Tätte vastu põlgust üles ei näitaks oli see lugu väga hästi kirjutatud.
Nii naiivne ja leierdatud kui see teema ka ei tundu, siis kes meist ei tahaks ühel päeval kõik perse saata ja metsa ära kolida. Vähemalt unistada sellest. Mina igatahes olen üks neist. Keegi meist ei tea kuidas selline metsa jama lõppeda..juba teisel päeval võib paanika hoog saabuda ja me põgeneme linna tagasi..oma veel mõttetuma elu juurde. Kuidas küll terve küla ja jõmmist sõbrad mehe ümber tantsu lõid ja kadusid siis kui mehel raha lõppes. Kel raha see tellib muusika. Moraal..moraali otsa, kuid selles loos see mõjus ja töötas väga hästi minu peal. Kui lõpus kohtu saalis vihma hakkas sadama ..oli see kegendus ka minule.
Pilt oli väga ilus..eestimaa loodus on ikka kuratlult ilus.

Thursday, January 26, 2012

The Quiet Earth (1985)



Mees ärkab ülesse ja on üksi maailmas. Kolib linna uhkemasse maija ja kannab siid öösärki, mis on ihu vastas nii mõnus. On karta et asi lõppeb hullusega, kuid siis peaosaline organiseerub.
Linna ilmub naine..ja oh häda veel üks. Mees. Kui ikka maailmas on kaks meest ja üks naine siis on asi väga halb.
Bruno Lawrence ju mängis väga hästi..teemad mis arutati olid põnevad ja inteligentsed. Intrigeeriti mõtlema et kas tegu pole mitte unenäo või paraleel universumiga. Kuid ometigi ei läinud see lugu kuidagi minu keemiaga kokku. Kuidagi ärritavad on minu jaoks teemad kui kaks meest rivaalitsevad ühe naise pärast..olgu see või kaudselt..seda hullem see on...vestlus teemad olid teravad ja head. Kuid ei jagunud minu tähelepanu neisse süveneda. Pisut sama tune nagu "Pii'd" vaadates..nu ei jõua järgi. Jäta või pooleli. Ei Pii'le ega Quietile miskit ette heita ei saa..tunnen kindlasti head meelt kui nad kellegile teisele hirmsasti meeldivad ja selle loo tegemine asja ette läinud on.


Wednesday, January 25, 2012

Killer Elite (2011)




Seeria toode. Kui ma Stathamit palkan..tahan ikka et autoga sõidaks, üle toa läbi õhu jalgadega kõhtu hüppaks, nahk tagi kannaks, ilusa naise maha murraks.
Palgamõrvar tahab lõpetada..aga kus sa saad kui siuke taak, sinule vimma kandvad inimesed ja laiba mere oma tööst maha jätad.
Lisak veel habetunud De Niro kes jaksas veel sihikuga suurt vintpüssi tõsta (äkki oli plastikust). Clive Oweni vuntsid mõjusid efektsena 34 sekundit.
Kui saame naistele naistekaid pähe määrida ilmselgete tunnusmärkide järgi..siis selle võime vabalt panna kategooriasse meestekas. "Kavliteet" actionit kül jav veel. Vaatad ära ja unustad ära.




Sunday, January 22, 2012

Priest (2011)




Jätkame aga usu teemadel. Ja sain muidugi saame jälle petta. Pettis ära muidu sümpaatne peatpegelase Paul Bettanyga, kes seekord aga kolistas ämbreid korralikult. Ja osaliselt süüdlane muidugi väide et tegu ulmekaga. Sellest täiesti piisas et mulle koralik lõks ülesse seada.
Ulemaktest pole meil olnud kunagi küll. Ja ulmeka fännid nõuavad muudkui lisa. Isegi vist seda öeldud et ulmekafânnid väiksearvulised aga samas kõige lärmakad ja nõudlikumad.
Film ise oli järjekordselt täielik gavno. Sisutu, elutu. Ja vōib pikemalt kaalumata B filmi kategooriasse äsada. Kui Bettany asemel oleks olnud keegi muu oleks ta kindel säästumarkeri dvd riiuli kaup (p.s mida pole enam ammu külastanud..sest ei raatsi enam aega nende huluste peale raisata). Minge perse oma kiriku filmidega..:)


Friday, January 20, 2012

Drive (2011)



Bronson oli hea..Valhalla oli küll ilusa pildiga.aga liiga pikkade pauside ja pisut ufo film. Nüüd Drive. Minu lõi see film pikali. Kui aastal 2011 tehakse veel selliseid filme siis polegi maailm vast nii hukas.
Vahest ei peagi palju rääkima..vaikuses võib olla ikka palju rohkem kirge, mõitsmist ja arusaamist. Jutustajaks palgati abistama muusika..mis on geniaalselt koostatud backtrack. Igal pool kus keegi taustaks laulab tasub teda ka kuulata..sest laulul on miskit hetke olukorra iseloomustamiseks öelda.
Kogu dialoog on lünklik ja vilets..uskumatuna tundub kuidas sellisest kehvast materjalist nii hea asja kokku sai.
Winding Refnil on silma..seda nägin juba Valhallas..pilt on imeilus ja paigas. Ei peagi filmima koske..vaid ilusat pilti saab edastada ka igapäevast "igavat" elu filmides.
Sisu ei tahaks ma mitte lahkama ja analüüsima hakata..(uskuge seal on mida analüüsida ja mis teemadel heietada ..mida keegi mõtles ja tundis..sest kogu lugu täida ise lüngad pausidest koosneski). Suurepärane casting...indilik ja need inimesed keda tarvis.
Vaatajad ongi kas kohutavalt pettunud või siis vastupidi. Mina kuulun nende teiste hulka ja tahaks need esimesed kuradile saata.
Väga hea film ..10/10.

Sunday, January 15, 2012

The Comapny Men (2010)



Film majanduskriisist (surutisest eesti keeles). Lahe vaadata sellist ajal kus iga mees ennustab iganädal et euro kukub kokku homme.
Lugu sellest kuidas firma kukub koondama mehi..ka neid kes arvasid oma Porche roolis ja hiigelsuurtes majades elades et nendega iial miskit sellist juhtuda ei saa. Sest nad on omal kohal töötanud 30 aastat.
Inimene vist peaks tihemini töökohta vahetama, et ära ei pööraks ja ühele kohale armunult ja kiindunut seisma ei jääks. See ajab koguni nii soojaks et mees kes koduski ei julge öelda et nüüd selle asjaga perses..marsib töökohta AK47' ga tagasi. et seda ei juhtuks vahetage tihemini töökohti.
Omanikel on täiesti õigus samal ajal osta veel kallim auto ja ehitada endale veel suurem kontor..see omanike õigus. Ärge neid küll süüdistage.
Teine lahe asi oli ameerikalik ettekujutus kokkuhoiust..perekond elab tõelises monster majas..(kindlasti üürikas) ja raha pole..mis esimesena ära anda kokkuhoiu mõttes peale Porchet?..loomulikult perepoja XBox. See üüratu raharöövel. Pereisa mossitab ja sõimab naise näo täis kui see lõpetab tema golfiklubi liikme maksud.
Karm oli ka ameeriklaste süsteem..motivatsiooni ontor töö kaotanud meestele.
Ka ameeriklane poetab pisara ja kiidab takka..et lõpuks ometi aus film kogu sellest majandus jamast. Tippjuhist saab puusepp-ehitusmees. Wow.. Nagu oleks ingel laskunud inimeste hulka. Töö on raske ..aga aus ja lõbus.
Kuid mida see mees teeks kui talle kõik tagasi anda..ostaks uuesti Porche ja veel suurema maja. Vähemalt eestlane ei kõhkleks sekunditki.
Näitlejate brigaad oli sissekäinud meestest koosnev ja töötas ilusti.

Saturday, January 14, 2012

The Rite (2011)




Lahe käkk. Klassikaline lugu..noormees kahleb omas usus ja komandeeritakse itaaliasse oma ala meistritelt koolitust saama. Klassikalise loo terminil sellel juhul ei ole mitte midagi..see ei ole nii ehk nii halva filmi garantiiks.
Alustame loengust mida me noormees külastas..kus tuim lektor näitas tahvlil slaide vaimust vaevatutest ja arusaamtuid maale minevikust kus keegi mees mõõgaga teist torkab. See peab olema neetud. Eriti vahvad olid kirjeldused et kuidas deemonit ära tunda..see oli a ala et inimene ei tunne ennast hästi ja vaatab palju selja taha. Sellist juttu kuulasid siis hardunult üle maailma kokkutulnud vaimude väljaajajad..oma ala spetsialistilt.
Poole filmi peal kohtue ka deemonitega..kes on cool käheda häälega ja ülbe meeskriminaali tüüpi nähtus, kes kähistab häält ja hirmutab oma kuulajalt Hooverliku mul on su toimik faktide virr-varriga. Võtab ju kõhu lahti küll.
Mis usumeestel vastu panna on..kobiseda ladina ja inglise keeles palvete mantrat.. ja et ütle oma nimi deemon. Kui Hopkinsi sugune dinosaurus suudab ka sellises teksti nappuses enam vähem hakkama saada, siis me noore peategelase kobina peale deemonina oleks ma küll naerma hakanud.
Miks ma väänan ja norin filmi sisu ja teksti kallal..sest kogu tervik oli nii kuratlikult halb.

Sunday, January 8, 2012

Hwanghae (The Yellow Sea) 2010




Lootusetul mahjongi mängurist taksojuhil on nii palju võlga kaelas, et on sunnitud nõustuma ühe otsa dealiga olema palgamõrvar ja on samas üles otsida Soulist ka sinna tööle läinud abikaasa. Kohale veetakse loomalikul kombel laevatrümmis loksudes..nälgides surres..tugevamad jäävad ellu ja jõuavad tõotatud maale. Nõrgemad heidetakse le parda kollasesse merre.
Mees leiab ennast järgmisel hetkel kohutava vandenõu keskpunktis..avastab et tema nahk ei maksa siin turul mitte midagi..ja siis läeb verevalamiseks.
Mis meie kangelasel on..on kohutav tahe siiski ellu jääda.
Ühelegi tegelasele ei anta kätte tulirelva..lollid politseinikud ka vaid..ja need lasevad nendega peaasjalikult vaid enda "jalga". Igal gängstril on hoopis korralik kööginuga põues..ja kõvematel meestel kirved (pumppüss). Kui muud tapaks ei ole võtta ..kõlbab ka hobuse sääreluu millega tampida peast veri välja.
Lõuna Korea lugudele omaselt ollakse julmad otsekohesed ja verised..kaamera lihtsalt ei keera kõrvale. Me vaatame..näeme kõike. Vehitakse nugadega nii et sulejopedest sulgi lendab. Peategelane võitleb niimoodi oma elu eest, et paneb mind ekraani taga küüsi närima.Näitlejad .. Kuidas nad seda küll teevad. Nad oskavad olla vahetud ja lihtsad-loomulikud.
Mis kõige tähtsam..sain jälle oma ajud ära loputatud. Lõuna Korea film on nagu aadrilaskmine mida vajan aegajalt pärast hunniku pasa tarbimist.
Miks ikkagi tekitan töökaaslastest furoori ja veidraid pilke sellega sellega ,et vaatan ära 2,5 tundi korea filmi ja mul ei hakka kordagi igav. Mis üleloomulikku seal on?
See ei ole mingi filmifriiklus. Nad on head.



Saturday, January 7, 2012

Rise of the Planet of the Apes (2011)




Ahvideplaneet ei jäta vist oma painamist kunagi järele. Alustades veidrates stretsides ringi liikuvatest koledate habemete ja tukkadega meestest, kellest õudsad topised tehakse. See oli ikka väga õudne film.. Tegu oli siis selle 1968 aasta versiooniga. Tegu oli üsna õnnestunud ja painama jäänud versiooniga. Usun et nii mõnigi vaatas simpanseid järgmine kord loomaaias kahtlustava pilguga. 74 aasta televersiooni ei mäleta..aastal 2001 hullutas meid Mark Wahlberg sama looga..sealt eelkõige meeles kuri Tim Roth ja lisaks muidugi Elfmani muusika.
Nüüd siis edasi..õigemini tagasi algusesse, kuhu saab alati minna kui edasi minna enam pole või tundub kasutu. Kuidas ahv sai targaks ja oma peremehele selja keeras.
Ilus kogupere film..loomade julmale mässule vaatamata. Kõik kes kurjad saavad karistada ja karmi lõpu. Mida rohkem on filmist möödas seda enam on mu tunded ja emotsioonid lahtunud ja hinnang langenud. Hollywoodi keskpärasusest on saanud nagu oma moodi standard..nagu lätlaste kalapulgad kus reklaamitakse mitmeid erinevaid maitseid. Kõik maitseb suht ühtemoodi
Ahvid jõuavad linnast välja metsa..siit lähme siis järgmine kord edasi.

Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta (2011)




Pühad on toredad siis näidatakse rahvale preemiaks tema enda maa filmid ära..ilma et peaksid selleks kinno minema. Ja mul on igakord hea meel selle üle. Olgu ma siis vahepeal kibestunud tulemuse pärast mida näen ,ikka olen ma jaol ja valmis kõik üle vaatama.
Guido Kangur on selle loo A ja O ..algus ja lõpp. Lavastajad-produtsendid on pidanud ikka vist meelitame..kellitama et Guits ennast minna laseks. Ja siis koguni vist kohati hakkama ka meest pidurdama..tundus kohati ohjeldamatu ja metsik.
Väga haleda mulje jättis naispeategelane ja munn-sõber Osolin.
Positiivsed üllatused oli usutsikid ja eriti Padar. Kes suutis elus esimest korda ekraanil (mõtlen kõiki ekraane) endast hea mulje jätta. Tekkiski siuke mõte..ehk soovitus Padarile. Jäta see kuradi asi millega sa tegeled (Sun) kus kurat ja mine osale mingis muus bändis näiteks kidra mehena. Su enda huvides.
Esti film on ikka eesti film..sellel on kuidagi oma mekk juures..Ka siin oli tunda lugu "Lammas all paremas nurgas" saate küll aru mis ma mõtlen. Kui me eesti kino 100 aasta kriitikute topp 20't. vaatame, siis tundub ikka veider. Et 100 aastat filmi ajalugu ..see on see mida me suudame ja suutnud oleme? Ma ei mõtle seda halvas mõtles..vaid nendin seda kui paratamatust. Sealt tuleneb ka mu Lõuna-Korea filmide armastus. Neil ei ole midagi rohkemat olemas..meie kes me oma näitlejaid oleme kiitnud juba sajand taevani ei suuda midagi sellist saavutada.
Kaamera ette olid tiritud enamus aktiivsed seltskonna ja kultuurivaldkonna staarid. Aga nii peabki..samuti toimis ka juba Mark Soosaar "Jõulud vigalas" filmis..see on võimalus need inimesed "marmorisse" raiuda.
Filmis ja peale võtteid surnud Enn Klooren on endiselt hämmastavalt heas vormis...ja nägi välja kõige filmilikum tegelane üldse.


Friday, January 6, 2012

Moneyball (2011)



Spordifilm ja pesapallist, kus peaosas Brad Pitt. Ei kõla just ahvatlevalt. See pole sul film mehest kes Facebooki tegi.
Alarahastatud teamil ei jää muud üle kui võtta ette statistika ja süsteem ja selle järgi uus meeskond kokku panna.
Brad ise oli ikka kuradi tubli. Vaatas seekord koguaeg kaamerast mööda oli vaoshoitud ja kaalutlev..ja kortsud silmade nurkades sobivad talle.
Mulle spordifilmid meeldivad..(enamus naisi vihkab neid..nagu enamus mehi romantilisi komöödiaid)..spordifilmide puhul ma annan palju andeks. Seekord polnud põhjust suuremeelset mängida..film oli hea.
Peale Pitti sai teha oma elu rolli melanhoolne koomik Jonah Hill, kel tuli suurepäraselt välja nohikust analüütiku osa. Samuti Philip Seymour Hoffman keda topiti vahepal kõvast pea osadesse sai näidata seda milles ta on üks maailma parimaid..karakternäitleja, sutsaka tegija (eestis selleks Aleksander Eelmaa). Nii head-ehedat peatreenerit ei ole mina filmis varem näinud.
Spordifilmid on toredad..soovitan üksi kodus vaadata. Saate emotsionaalsemaid hetki-võite tagasi kerida ja uuesti vaadata. Pisar saab joosta emotsionaalsel hetkel. Ilusti istusin vagusi 2.5 tundi ja vaatasin ära. Peategelane ei suutnud ühtegi mängu ei lives et telekast vaadata ja ma mõistsin teda. Ka mina panin kodus kunagi teleka kinni kui lemmik meeskond mängima hakkas. Ja hommikul jooksin uudiseid lugema.
Ameerika sport on lahe busines..seal pole miskit püha. Mehi müüakse ja vahetatakse nagu kosverve või muud tarbekaupa. Iga aasta on uus võitja meeskond. Ei pea eurooplase kombel piinlema ja lootma et see kuradi Messi lõpuks kaotaks.
Geniaalsemaid hetki filmis kus mehed vaatasid kuis üks paks mees lõi home runni..ja jooksis..libises ja kukkus ja roomas siis esimesele pesale tagasi. Pesavaht õnnitles ja ütles talle et kuule kutt..mine edasi sa lõid just home runni.
Mille peale mehed küsisid üksteiselt,,et kuidas on võimalik mitte seda ala armastada-fännata. Ja sel hetkel oli neil tuline õigus.


Tuesday, January 3, 2012

George Harrison: Living in the Material World (2011)



Ka mina olen hakanud Beatleid kuulama märkamatult on tekkinud-imbunud autosse nende meeste muusika.
Scorsese oli kokku pannud 4h loo.ja läbi järanud tohutu hulga materjali läbi et kokku panna lugu ühest Beatle mehest George Harrisonist . Impulsiivsest mehest kes kahe dinosauruse John ja Pauli vahel oli pea sama asendamatu lüli. Töö sai väga mahukas täpne ja võimas. Nagu oleks "Sõda ja rahu" uuesti läbi lugenud..vahepeal väisin pisut, kuid filmi lõppedes olin härdunud ja oli tunne nagu oleks ise millegagi hakama saanud. Aeti kõik kaamera ette kokku kel oli 70'ndatel. midagi ette näidata. Monthy Pythonist...Tom Pettyni. Eric Clapton..kes Georgelt naise üle lõi ja näis ainsana kaamera ees pisut arrogantne. Õnn oli ka see et Harrison oli ise kõvasti filminud oma 8 millimetrisega, oli mida kasutada ja mida kõrvale jätta.
Mind hämmastab see hipide kultus asi India...kuidas staadioni täis kuulas hardunult kuidas Ravi Shankar tinistas tsitral..ja nõksutasid kaasa nagu mõistaks. Georgele mõjus see veel eriti tassis seda taaka kuni pea lõpuni kaasas. Ma väidan siiani et hipid keerasid selle maailma perse..enne hipisid kandsid mehed ülikondi ja naised oli naised. Väiklane mis?
George Harrison oli muusik lõpuni...irvitades Dylani garaazis pandi kokku Wilburise projekt, mida ma ka ise kunagi nautlesin ja miks ka mitte kui bändi panna kokku Dylan, Orbison, Petty..
Beatlite glamuurist nii palju et pappi oli sitaks aga tegelt oli tegu sõprade kambaga kes enamus glamuuri tähistasid hotelli toas hunnikus elada, sest kuskil liikuda ei saanud ilma et fännid sind lömastanud ei oleks.
Kui sul on neli tundi vaba aega ja Beatlid sind külmaks ei jäta siis vaata kindlasti ära.

Sunday, January 1, 2012

Super 8 (2011)



J. Abrams on tagasi ja teeb filmi..kuid produtsent Spielberg piilub üle õla ja vanameistri mõju on nii vägev et noorem rez. teebki kaasaaegsele põlvkonnale uue ET..kasutades vanema ET ajastut.
Filmil on tõesti nii suur Spielgeri mõju juures et see pritsib ikka igalt poolt välja ja üle ääre. Kari lapis aitavad tulnukal põgeneda, keda lollid-jõhkrad sõjaväelased kiusavad. Tulnukas polegi nii paha vaid tahab koju.
Lapsed teevad super 8'ga zombifilmi. Kuid kõik on kuidagi liiga hea..lapsed mängivad liiga hästi..kaamera nurgad on segavale mürale vaatamata ideealsed. Rez. ei lasknud lastel filmi teha vaid tegi sellise nagu tema teeks kui lustida saaks.
Midagi ette heita ei olegi ju..tehniliselt ilus puhas tervik. Stilistikalt välja peetud. Romeot ja Juliat ka sörts hulka..et vanemad ei luba noortel kohtuda. Kuna perede vahel mineviku taak.
Kõik oli korras..kuid ometigi. Lendab see lugu minu jaoks peale ühekordset vaatamist prügikasti.
On veel jaksu..vaatan veel paar lugu kinode kavast. Ja siis pean vist minema taas Lõuna-Korealaste juurde lohutust otsima.