Mees ärkab ülesse ja on üksi maailmas. Kolib linna uhkemasse maija ja kannab siid öösärki, mis on ihu vastas nii mõnus. On karta et asi lõppeb hullusega, kuid siis peaosaline organiseerub.
Linna ilmub naine..ja oh häda veel üks. Mees. Kui ikka maailmas on kaks meest ja üks naine siis on asi väga halb.
Bruno Lawrence ju mängis väga hästi..teemad mis arutati olid põnevad ja inteligentsed. Intrigeeriti mõtlema et kas tegu pole mitte unenäo või paraleel universumiga. Kuid ometigi ei läinud see lugu kuidagi minu keemiaga kokku. Kuidagi ärritavad on minu jaoks teemad kui kaks meest rivaalitsevad ühe naise pärast..olgu see või kaudselt..seda hullem see on...vestlus teemad olid teravad ja head. Kuid ei jagunud minu tähelepanu neisse süveneda. Pisut sama tune nagu "Pii'd" vaadates..nu ei jõua järgi. Jäta või pooleli. Ei Pii'le ega Quietile miskit ette heita ei saa..tunnen kindlasti head meelt kui nad kellegile teisele hirmsasti meeldivad ja selle loo tegemine asja ette läinud on.
No comments:
Post a Comment