Parasite (2019)

https://www.imdb.com/title/tt6751668/

Bong Joon Hoo on vana lemmik, tema "Memories of Murder" kuulub siiani mu lemmikute hulka (tegelt oleks põnev seda lugu, pärast 5 aastat pausi uuesti vaadata, et kas töötab). Parasite oli mul pikalt riiulil ja ootas parajat hetke mil ma saaksin selle lõpuks ära vaadata. Õnneks jõudsin seda kõike teha ennem Oscari gala ja sellele järgnenud hullust. Kus delfi kommentaator ja Kanal2 vaataja punnib seda filmi vaadata ja ei saa aru, kuram millepärast sellelel auhind anti. Ega ei peagi saama.Filmidest veidi võõrdununa, eks ka pisut pelgasin. Nüüd saan rääkida tulemusest. Rez. meeldib enda ümber kuhjata asiseid näitlejaid kes on nõus temaga kaasa lustima. Tulem oli mehe vääriline. Teekond sinna eht Lõuna-Korea filmilik: naiivne, humoorikas, julm, verine, kurb. Kunstnik oli kujuteldavate ruumidega teinud imet ja aitas tohutult tulemile kaasa. Samuti kaamera ja liikumine majades, kes liigub vasakule alla, kes koheselt paremale ülesse. Ilusti kokku pandud ballett. Casting oli täiuslik, näiteljad ei tõmmanud üle vaid tammusid kindlas jäljes ja seda oli hea vaadata. Sisu üle niivõrd filosofeerida ei tahakski. Imestama paneb ikka ja jälle et kuidas õnnestub L. Korea filmil teha kaklusstseeni elu ja surma peale mida vaadataes tuleb naeru kihistamis isu peale? Vaataja pannakse tihti olukorda kus tal tekkinud või kohe tekkivast situatsioonist on ebamugav olla. Miks kaasa vedada läbi terve filmi mingit veidrat kivi?

Moraalseid järeldusi sai pärast filmi vaadates kokku panna mitmeid. Minule imponeerib segadusse aetud meelte tunne mis pärast sellist filmi on, sageli ka järgmisel päeval. Tubli töö.

üks mu lemmik stseene: Jessica. Only child. Illinois, Chicago.

Goon (2011)

http://www.imdb.com/title/tt1456635/?ref_=nv_sr_3

Sportfilmidele annan ma palju andeks ja nad tõmbavad nagu magnet ligi. Nu need lood kus alguses kuidagi ei võida ja siis hakkab minema paremini.
Kogu selle viletsa eelaimuduse kohta oli väga lõbus vaatamine. Selgub et millegipärast on hoki madalamski liigas tarvis politseinikku. Meest kes kui vastased hakkavad liialt lintsima meeskonna liidrit, siis jäle purjetaks ja kindad käest viskaks ja tampima hakkaks.
Kohtunikud tõmbavad sellise ettevõtmise eest auväärselt kõrvale ja lasevad rahval ja televaatajal kaasaelada. Mina kahtlustan et see tuli juurde siis kui hoki ameerikas popiks sai..väga veider ja mänguväline rõve atraktsioon.
Suvaline väikelinna rusikas saabki uisud jalga ..keegi ei taha et hokit mängiks.
Meeskonnakaaslased oli lahedad valitud..väikeliiga politsineku kunn oli äss valik. Naispeategelane oli väga sümpaatne. Tore kerge lugu.
Jää..hoki..veri..hambad..nice.

Silver Linings Playbook (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1045658/?ref_=nv_sr_1

Film mida ma väga ammu juba vaatasin, kuid filmi augu tõttu jäi see koguni siia kirja panemata. Õnneks olid mõned märkmed alles.
Kui palju on üldse täiuslikke inimesi..ei teagi kas see % ongi üle 1. Nii ka seekord läks lugu käima takistustest ja kompleksidest.
Kes on näinud Bridget Jonest? ..kätemeri tõuseb. Nu vat see se oligi. Rpmantiline lugu mis liigub oma möödpääsmatu lõpu suunas, muutes aegajalt oma tujukuselt suunda ja uusi takistusi tegelastele ette.
Neiu Lawrence sai selle eest oscari? Nu ei tea kas selle korra eest , kuid tema kindlasti üks noori tugevamaid kes Hollywoodis liikvel on. Nii naljakas kui see ka ei kõla tundus see juba nagu elutöö oscarina.
Vahepal suutis film keskel välja kerida korraliku tegemise lusti, kuid siis ujus Vurtsu andis juurde tiirlemini juba iseenesest naljaka tegevuse nagu peotantsuga tegelemine. Lõpuks Bridget Jones ilusti tagasi.
Kokkuvõtteks: Tugev "Bridget Jones".
Rez. David O. Russelil on juba teatud kvaliteedi märk juures.

Seenelkäik (2012)

http://www.imdb.com/title/tt2239512/?ref_=fn_al_tt_1

Viivi!!
Eesti film. Kas eesti filmil on praegu hea aeg..vist küll. Ma ei räägi kvaliteedist ja šedöövrite rohkusest ..pigem võimalustest et tehakse ja toodetakse neid taas. Järgmine aasta saab olema eriti lõbus sest suurim sponsor riik andis oma tellimuse sisse. Need ajad 90'ndatest on vist möödas kui filmi vaadati eemal kui katku haiget nähtust ja hoiti eemale..ja elujõus tegijad nagu Simm ja Urbla pidid tõdema et tänavu vist ikka eestis ühtegi mängufilmi ei tehtagi.
Aadu läheb prouaga metsa..poliitik ei suuda ennast ka metsas lõdvaks lasta..iniseb ja näpib ikka ja jälle oma telefoni.
Mulle meeldis väga see puude vahel uitav kaamera ja nüri dialoog. Raivo Tamm ja Elina Reinold keda terve ekraan täis oli. Lust mis paistis näitlejate olekust..kujutan ette seda lõbu selle loo tegemisel. Siiani meenutan helgusega "Tule minuga lendama" proove draamateatri väikses saalis. Muhe mees.
Stilistiliselt on kõik üle keeratud...Ulfsaki ja Saaremäe karakterid üle väänatud tegijate käsul. Ulfsak on geenius ..ta tuleb sellest pisut sandist olukorrast auga välja..Saaremäe mitte hästi.
Ega ma ei saanud hästi aru , et mis asja nad seal metsamajas õieti ajasid-toimetasid. Toompere Jun. oli meeldivalt asine ja asjalik.
Moraaliga lugu mis sugune..et üks kuradi Aadu Kana jääb kõigele vaatamata siiski Aadu Kanaks.
Mis siin ohkida..tore eesti film. Raagi Pariisi glamuur on kui peoga pühitud nüüd meelest läinud.

We Bought a Zoo (2011)

http://www.imdb.com/title/tt1389137/

Ei meeldi nulle üldiselt lood ka kõige märkimisväärsemata inimeste elulugudest. Filmil tundub see sama vähe dokumentaalne nagu Transformerid. Aga kuna peategelase nimi sai pika aegse sõbra poisi nimeks siis tuli ka see lugu ära vaadata.
Kirjanik Benjamin kaotab oma naise..ja kahe lapsega üksikisa palub tegelikkuses oma ema ..et müü isakodu maha ja ostame loomaia. Kuradi jabur mõte kas pole. Miks peaks inimene endale ostma karu koos puuriga et teda siis kasida.
Film ise südamlik kogupere lugu ja Matt Damon suudab olla nunnu ..see teada. Kummikutes ja tunkedes ahvide eest hoolitsev Scarlett Johansen ka niimoodi ilus.
Pisut veel peoga juurde perefilmide ülekeeratud karaktereid. Hull šoti joodik. Suurepärane Haden Chruch. Maailma vingeima mõõdulindiga inspekteerija-rivaal.
Lapsed kes mängisid tuntud headuses Hollywoodi filmidest taaskord hästi. Dramaatikaga ja sisukuse väänamisega pisut ka ülekeeratud. Isa ja teismelise noormehe omavahelised karjumise stseenid kõlasid ebausutavalt ja paratamatult läbi tehtava kohustusena.
Muidu ilus laupäeva hommikune perefilm.






Benjamin Mee isiklikult.

Moonrise Kingdom (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1748122/

Wes Anderson. Mees teeb seda mida ta alati teab alustades minu jaoks Tennenbaumidega ja lõpetades mr. Foxiga. Värvikad tegelased..ilusad värvid. "Aega on" dialoogid. Ilus casting. Muusika mis kerib ennast taustal ja elab oma elu.
Retro stiilikas millel kraabitud filmi mekk juures. Ka rekvisiitidega oldud täpsed ja asjalikud.
Viimasel ajal meeldiv olnud Edward Norton..mehele tema +10 aastat täiuslikukt mõjunud. Meeldis ta ka väga mulle viimases Bourneys. Veel castingus sees Wes Andersoni stamm näitleja Bill Murray, kes tegi mis tahtis ja jalutas kaadris kus tahtis keegi teda ei juhtinud ega proovinudki nagu kordineerida.
Lisaks pisut võõras keskonnas olev Bruce Willis ja geniaalne Frances McDormand ema ja küla politseiniku armukesena.
Harvey Keitel..skautmaster. Kõlab juba jaburalt. Lisaks veel jutustav "päkapikk" kes ilmub ekraani nurka ja külvab meid üle saare kohta käivate faktidega.
Imeilusa karmaga film..pärast filmi lõppu oli pikalt muie näos. Mulle meeldib filme hinnata emotsionaalse tulemi järgi..olgu vorm ja sisukus noritav, loogika vigadega, viletsa käsikirjaga..kui emotsionaalne tulem on õndsaks tegev siis unustan kõik selle ära.
Lapsed kes mängisid taas väga hästi ja film mille võtteplatsil oli kindlasti lõbus.

Viini Postmark (1968)

http://www.imdb.com/title/tt0348332/?ref_=fn_al_tt_1

Mehed viinapudeli taga (Alfred Rebane /Jüri Järvet) meenutavad Luki aegu. Üks ihkab teise Wipa Blocki endale. Teine ei salli ei teda tuhvlialuseks teetakse. Löövad käed..selle peale esimese meheteona lendab klaas peeglisse (selleks et vaikus kuradile käiks). Kaup tehtud Martin Roll peab terve järgmise päeva tõtt rääkima...mõtlema ja ütlema.
Tegu ühe parima eesti filmiga üldse mida ma näinud u. 100 korda. See muide ei ole liialdus. kui inimesed vaatavad jõulude ajal Home Aloned läbi siis mina vaatan 3-4x nädalas ennam magamajäämist Viini Postmarki.
Jaan Räätsa friiki muusika. Meeletu tempo võrreldes tollaegsete kaskede latvades seikleva tavalise eesti filmi kaameraga. Korterite hullus, mustamäe kerkib imeilusa aura ja non stopina liikuvate veoautode rea saatel.
asi ise teatrist üle kantud filmi. teatrisse kirjutas Ardi Liives Martin Rolli loo Järvetile spetsiaalselt..seda on ka tunda. Istub kui rätsepa ülikond. Film rändas mööda venemaad ja oleks äärepealt Järveti Leari osale saatuslikuks saanud. sest loomenõukogu kuskil arvas et siuke naljamees küll Leariks ei kõlba.
Teatrietendus oli meeletult popp ja filmi võeti sellega võrreldes ikka palju jahedamalt vastu.
Meie aga aastas 2012 oleme õnnelikud et see filmile sai..meil ei ole ju võimalus Järvetit Draamateatri lavale vaatama minna.
Järveti mäng kubised detailidest.. Poisilik rõõm kui ta sõbrale oma Wipa Blocki presenteerib..."Ameerika..austraalia..austria ..ja...".
Kuidas ta ennem vaatab kas ümbrus on puhas ennem kui sõbrale tasku juurest rusikat näitab ja siis efektse 360 kraadise pöördega lahkub. Vinge et eestis sellised näitlejad olemas olid ja on.
Teatrist ei toodud üle legendiks saanud Taskut ja dispetserit. See filmi meeste vimka ja ilus leid Rammo ja Abel surematuks paariks filmis kokku panna.
Ausa mehe pilgu ees taltub ka naabri ülbe ja kuri koer.
Vaadake üle ja nautige.
Tsitaat:

Siin räägib... siin ei räägi mitte keegi. Üks Nõukogude Liidu kodanik. Mul on andmeid, et teie tehasest tassitakse hõlma all juustukerasid välja. Nii et tugevdage valvsust. Jaa, pange rahvamalev tööle. Jaa, nii, just.”

Paul (2011)

http://www.imdb.com/title/tt1092026/

Briti naljamehed lähevad koomiksi laadale ühendriiki ja kohtuvad ropendama-lällava-röhitseva tulnukaga kelle nimi on Paul (häält teeb Seth Rogen). Ameeriklaste jaoks juba on seal nalja nabani küll..kangekaelaga Britid kohtuvad laheda ameeriklasest tulnukaga. Ülbitsev tulnukas on sama tüütu nagu arvatavasti karu nimega Ted mille vaatamist ma väldin ja ignoreerin.
Perefilm mis kui tatipall veerema hakkab ja järjest rohkem üle keeratud tegelasi juurde kleebib.
Ainukesed kes oma tegemist naudivad ja kellel ekraanile lipsamised minus pisut elevust tekitavad on algajad agendid, kes mängivad oma ametimärkidega ja püstolitega.
Lõppu veel pikk hüvastijätusüsteem, kus oli tunne et tegevust vist juba korratakse et minu meelest ta selle mehega juba jättis hõvasti. Siis 15 minutit viiulit ja aplausi kus looseritest oli saanud koomiksi festi tegijad. Ameerika mis ameerika.
Vilets film kus mõnigi elus paremaid asju teinud-tegev mees ennast täis sai teha.

Wild Target (2009)

http://www.imdb.com/title/tt1235189/

55 aastane emaga mõju all elav teise põlvkonna palgamõrvar Victor Maynard on hädas noore hipi tsikiga. Alguses ei saa talle kuidagi pihta ..hiljem juba ei taha pihta saada. Bill Nighy on teatud headuses kvaliteedi märk nii ehk nii.
Vihkan hipisid ja inimesi keda ei saa pudelisse panna. Oma lodevuse võiks ta kraanikausist alla voolata. Ise norib kuuli ja siis õiendab kui keegi tema liikumist piirab ja talle määratud kuulist teda säästa püüab. See lõbus "rõõmus" hipi tsikk paneb ka minu relva haarama. Ole paigal raisk!
Selle filmi suureks eeliseks on see et tegu briti, mitte ameerika komöödiaga. Klassikaline kelmikomöödia..relv läheb lahti ja tabab vale meest. Me saalis ei tunne talle kaasa vaid see ajab naerma.  Lõbus seltskond Rupert Grint oli üllatavalt tubli..aga ta ka ainus kelles Harry Potteri jõugust näitlejaks kasvas.
Lõbus koguperefilm koos paari verepiisaga.

Iron Sky (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1034314/

Hea film see nüüd minu jaoks ei olnud. Kuid friigi filmiks muutumise-saamise eeldused on siin olemas küll. Intrigeeriv, leidlik, kohati geniaalne..imeilusa pildi ja kunstniku tööga. Pisut ebastabiilne film.
Natsid olid kolinud oma baasiga peale teist maailmasõda kuu varju poolele ja ehitanud sinna palju suuri rauast kolakaid ja kasvatavad uueks Reichiks uut põlvkonda. Kõik see natside atribuutika oli ime ilusti tehtud ja viimistletud filmi jaoks.
Filmi oli sisse toodud palju äratuntavaid stseeni lahendusi teistest fimidest..Mars Atack..Dr. Strangelov..Untergang. See oli järjekordne osa võõritsusest , kus vaataks nagu vahepeal retrospektiiv flash backidega komöödiat. Meenutades samas "Star treki" või "Starwarsi" paroodia filme.
Nalja sai..ameerika president saatis valimishäälte võitmise usus kuule neeger astronaudi. Kelle avastamisest šokeeritud natsid kähku albiino roti geeni juurde süstisid. Aga nägi see mees pärast seda friiki välja küll. Film kompis mu meeldivuse piire tõsiselt ja järjepidevalt. Nagu ka ameerika juhitv laua ümarlaua koosolekud (dr. Strangelove). Need kohad olid kuratlikud vaimukad. Kasvõi õnnetu näoga soome saadik kes käe tõstis ainukesena küsimusele, kes saalis olijatest ei ole oma satelliite relvadega varustanud.
Või siis P. Korea saadik kes tahtis natside rünnaku oma armastatud juhi kätetööks ja isiklikuks initsiatiiviks vormistada.
Meeldivuselt nõutuks tegev film.
ps. selle filmide puhul piltide valimisel probleeme polnud. Üks ilu ajas teist taga

21 Jump Street (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1232829/

Ma usun et sellest filmides rääkides peaks vist olema kogenud Johnny Depist saari teinud seriaalist hitti. Kaks peategelast õnneks klappisid omavahel suurepäraselt. Film ja dialoog jooksiski kõige paremini siis kui kaks peategelast koos soleerisid.
Sinilind jäi kahjuks tabamata. Jahh mugistasin naerda nii mõnelgi korral, ka siis kui mees hammastega oma küljest lastud tilli mööda asfalti taga ajas. Piinlike nalju ka palju polnud. Kuid ikkagi lootsin vist midagi veel enamat eelneva positiivse vastukajast johtuvalt.
Selliseid jabura komöödia lugusid on ju palju tehtud ju varem. Antud loo pluss oli ka see et see toimis. Jabur komöödia mis tempo ja rütmi lustlikuse poolest töötab ja oli ka naljakas.
Filmides on pea alati naljakas vaadata purjus..narkouimas inimest..seekord veel eriti.
Ice Cube ei oska ju näidelda, se on teada. Kuid siin ta sai teha seda mida ta ikka teeb ja see vaat et sobis.