Saturday, January 15, 2011

127 Hours (2010)




Kui Danny Boyle midagi puudub lööb see kergelt hiilgama. Minule on eelkõige mees kes tõi "Trainspottingu" (nu ei lähe meelest see vilets Kadaka turu koopia mida me minu juures VHS'is koos sõpradega lummatult vaatasime) ja üldsusele said tutavaks sellised mehed nagu McGregor, Lee Miller, Carlyle. Boyle on mees kes suudab loo kus üle poole filmist on üks mees kättpidi kivi vahel kinni loo, mida jääd vaatama.
Mees kivi vahel James Franco suutis olla vägagi veenev, kaasamõtlevate silmadega ja näidata ennast kui intligentne näitleja.
Boyle klassikaline hea fimimuusika, põiked metafüüsikasse, vaiksed kaadrid, hallutsinatsioonid, scooby doo.
See vähene materjal oli küll suht geniaalselt vormistatud filmiks.
Paar näpunäidet eluks peale vaatamist: ärge ostke hiina Leathermani isegi kui see tõesti odav on, Extreme..X-sport on elupõlguritele..milleks tegeleda hobiga mis sind potensiaalselt suht kindlalt sandistada suudab. Kusjuures facebooki rassil on oluline see kõik fimida, dokumenteerida ja salvestada. Adrenaliin et ehk seda ei juhtu? Lollus..rumalus.
Kummaline moment..kui mees oma käe kivi vahelt kätte saab (osaliselt) teeb ta pildi ja ütleb aitähh. Selles veidras aktis on olemas raudne loogika mis mulle meeldib ja mida arvatavasti ka mina teeks pärast sellist läbielamist.
Tekkis ka üks naljakas-kummaline mõte..et selleks saaks ju teha teatrietenduse..draama väikses saalis. Näiteks Märt Avandi või Tiit Sukaga. Mees porolonist kiviga mäslemas ja monolooge pidamas. Ma läheks vaatama.
Kavatsesin hindeks 7 panna siis aga mõtlesin et palju ikka aastast 2010 head materjali saab..nii et 8. Film mis on ka järgmine päev meeles


No comments:

Post a Comment