Nagu tähelepanelik lugeja on märganud siis puutn ma vähe õudukaid. Ei meeldi mulle see šanr..pole kunagi meeldinud. Njaah oi periood kus mulle istusid õudukad mis toimusid päeval..a mille šanriks nimetati irooniliselt õudus-komöödia, mis olid pool friigikad. Ülevõimendatult versided ja mustast huumorist paks.
Samuti ei ole ma olnud teab mis Stephen Kingi fänn. Olen temast alati aupakliku kaarega mööda käinud, nii raamatutest kui filmidest. See prillidega mees raamatu tagakaanel oli kole juba küll. Kui rääkida veel asjadest mida ma ei salli..siis on need kindlasti tatised õuduslood, kus mind proovitakse koridori nurgas ehmatada alati. Ka õuduste tuppa ei olnud ma teab mis kippuja lõbustuspargis..ma ei mõistnud mis lusti saan ma ruumist mille ülesanne on mind hirmutada.
Käesolev film ei jõudnud kindlasti minuni välja. Ja hakkas samal päeval nii kuntiliselt kui tehniliselt vananema mil ta tehti. Ainus detail mis tohutult meeldis oli maantee kahe maja vahel mööda mida rekkad äsasid hirmsa hooga.
Jääb see šanr olematuks ka minu jaoks edaspidi.
No comments:
Post a Comment