The Messenger (2009)

http://www.imdb.com/title/tt1197624/

Ameeriklased on vist sõdadest nii palju sitta ülesse keeutanud et tuli nüüd isu teha ridamisi filme inmraibetest kes sõjast läbi käinud ..või mõjudest mida sõda põhjustab. Seekord siis Woody Harrelson kes töötab leskedele-isadele-emadele kurbade sõnumi tooajana kes saab endale abiliseks sõjaveterani. Harrelson meenutab seekord millegipärast mulle kõvasti Marlon Brandot..On krdi nõme töö küll neil meestel.

Üsna filmi aguses lahe dialoog..õpipoiss küsib, et miks me teed ei küsi.

Vastus: we don't use gprs,We dont ask direction..we navigate.

Kõik on ekraanil tore kui Harrelson on kohal, mees kokku keeramas oma elu uhkemat rolli. Tal vist tuleks ka vahepeal vist agenti vahetada, kes hankinud talle küll meeletul hulgal tööd--enamus sellest küll paras pask.

Kui aga Woody ekraanilt ära võtta ja lasta teistel heietada sõjaõudusi, siis tempo langeb kolinal ja film muutub pisut tüütuks. Harrelson on ise samuti ühe sellise monoloogi tunnistajaks..siis on ta näoga, et hea küll..tore on. Läeme nüüd looga edasi.

Vahepeal võtab ettevõtmine roadmovie mõõtmed..siis kui mitu aastat karske olnud Harrelson jooma hakkab taas ,siis tulevad mängu litsid, viski, paadisõit,kaklus, endise pruudi kihluspeo perse keeramine.

Lühidalt..kippus lohisema. Kui kannatlik olla, siis leidis mida vaadata.