Lõuna-Korea jätkab. Lihtne tore idee..maksuvõlgades enesetapja satub ennast tappes üksikule saarele keset linna..keset jõge. Kuna ujuda ei oska siis tuleb paikseks jääda. Esimestel päevadel vehib mees kätega ja röögib. Siis aga avastab et ega siin viga polegi..isegi vaata et parem.
Ja Robinson Crusoe lugu võis alata. Õnneks on linna jõgi rikkalik..enamus tööriistu ja toredaid esemeid toob jõgi ise kohale.
Siis lisandub mängu veel klaustrofoobist neiu kes pole aastaid toast lahkunud kuid satub juhuslikult saarel toimuva tunnistajaks.
Lugu on naljakas, leidlik ja täis vaimukusi. Pidin pausi panema ja naerda mõnda aega peale nuudlikulleri šketsi. Samas oli lugu kohutavalt ebastabiilne ja pidevalt hea maitse piiril kõõluv, erinevaid šanreid praktiseeriv .
Mis kõige rohkem häiris ja mu hinnangut alla kiskus oli see et see film oli juba eos tehtud ja seatud festivali ja läänemaailmale meeldimiseks. Nii päris ei tohiks. Miks peab Lõuna Korea mees rääkima vaid inglis keeles, kui tal miskit öelda. Palju ilusamad oleksid olnud hieroglüüfid seal rannaliivas. Suudab see täissöönud euroopa siga tõlget küll lugeda.
No comments:
Post a Comment