Alustuseks ei saa ma aru miks seda püütakse meile pähe määrida kui eesti filmi. Ikka ja jälle avastan telekavast, et filmi taha sulgudesse poetatud eesti. Et seal osaleb näitleja Tõnu Saar ja muusika kirjutanud Arvo Pärt?
Tegelt on lugu ääretult intigeeriv ja tore. Hollywoodis möllab Lucas ja loonud oma esimese "Star warsi". NL vastukaaluks lajatab Poolakatega koostöös Pirxi. Mehed ..raha on..kutsuge keda vaja ..tehke et oleks. Et neil karp lahti jääkski. Ongi kohal tollased ulmekirjanduse autoriteedid Stanislav Lem ja Marek Piestrak, kes sellise looga maha saanud. Kuna tegevus peaks toimuma lähitulevikus on üles otsitud sotsialistliku tsooni helgemad ja naaivne nagu see ka on kõige läänelikumad võttepaigad. MacDonalds, baarid kus tellitakse viskit (üks tuntud näitleja rääkis kunagi loo, kuidas ta kuni maitsemiseni oli veendunud et see viski on kindlasti mõnus magus naps..niivõrd uhkeks oli viski kui jook promotod). ka meil on paljad tissid..see üs lapsepõlve helgemaid elamusi..kus meeletu musa saatel naised tisse keerutavad disco baaris. Ja see koht jääb ka mulle surmani meelde.telekad mille kaudu inimestega suhtlevad..masinad millel on tuled ja mis kohutavad pininat teevad kui need tuled vilkuma ükskord hakkavad. Tulevik mis tulevik. Need kinnisulatatud suudega tüübid olid ikka päris hirmsad.
Kui ma neid kõrvutan.. Star warsi ja Pirxi, siis nõukogude aegse lapsena pean ma mõlemat väga heaks ja oluliseks filmiks minu jaoks. Star wars oma revolutsioonilise suhtumisega ja Pirx näitlejate mänguga. Rez. oli lasknud meestel ikka igasugu jäledusi teha..jõllitada, imelikult istuda. Ometi oli üldmulje et nätlejad mängisid kuradi hästi.
käterebenemine ja tisku olid enda lapsepõlve lemmikud... :)
ReplyDeletePeaks üle vaatama...
Iga pioneer peaks mäletama rebenenud käsi..:)
ReplyDelete