Tunnistan ausalt et ükski Burtoni film pole minu jaoks olnud kananahka tekitav elamus. Kuid ometigi olen ma valmis tema filme ootama ja vaatama. Lähenesin Alicile väga ettevaatlikult ja ennast eelnevalt üle kütmata..sest olin selle kohta kuulnud "küla pealt" palju negatiivset kriitikat.
Burtonit peab õppima-kasvama nautima..sama trupp..sama kunstnik..sama stiil. See oleks nagu Mati Undi uue etenduse vaatamine..uus tükk küll aga samas hea ja turvaline Mati Unt. Pärast Undi tükke oli samasugune veider tunne..et nuuh jura see oli aga kurat mulle meeldis.
Alice Imedemaal üllatas kõiki minu ootusi ja tulin kinost välja ääretult positiivses meeleolus. Detailid..ja reaktsioonid.Neid vedeles ja oli peidetud kõikjale ja neid oli tore avastada. Inimene kellel elus olnud kass mõistis ja tundis ära kassi liigutustest nii mõndagi. Bonham Carter nägi välja fasnatsiliselt-nõme..Johnny Depp..tubli poiss taas. Wasikowska Alicina oli tubli ja hea valik.
Üks mu vihatumaid-mõttetumaid näitlejaid Anne Hathaway oli naiivse valge kuningannana täiesti talutav, vaata et hea.
Samas ei mõista ma ikka vel seda kolm d foobiat..ja võidukäiku. Vana kooli inimesena ei ole ma sugugi veendunud , et kas seda on siis nii vaja. Äkki õpitakse seda tulevikus paremini kasutama..praegu tundub küll et kui selle 3d võidukäik jätkub, siis olen ma aasta 2010 lõpuks prillidega kinos istumisest tüdinud.
Võtke heaks või pange pahaks aga see film üllatas mind positiivselt. Äkki olen hinagu andmisel pisut liig sujektiivne.
p.s. olen ääretult rahul oma valikuga vaadata originaal keeles flmi ilma tõlketa õhtusel ajal. Pole saalis juba ammu olnud koos nii normaalse publikuga. Kes see hull üldse otsustas et neile filmidele peaks peale lugema kindlasti.
Kahju, et ta enam nö normaalseid filme enam ei tee
ReplyDelete