It Might Get Loud (2008)

http://www.imdb.com/title/tt1229360/

Ühte ruumi on produtsentide poolt kokku pandud kolme erineva põlvkonna kidra mehed..Jimmiy Page, Edge ja Jack White. Mehed tunnevad ilmselgelt pisut kohmetust, kuid hiljem saavad jutu soone peale ja teevad ka koos loo.
Hämmastas see et kui erinevad on need mehed, oma stiililt, muusikasse suhtumiselt. Ühine joon vaid see et nad kõik sündinud kitarr käes ja seda instrumenti ka mänginud enamuse oma elust.
Jimmy Page ja Zeppelini käigud ei vaja kellegile tutvustamist, Edge elab oma elu meeletute blokkide ja efektiprotsessorite maailmas (mees ei tee vist ühtegi lugu sama soundi ja kitarriga). Kes kõige rohkem hämmastas oli aga noorim mees Jack White. Tema suhtumine oli väga traditsiooniline, agresiivne ja 100% muusikat. Mees kes mängib endal näpud veriseks ..ja on kahtlemata geeniuse tundemärkide indiviid. Film tuletas mule meelde kuivõrd klappidega maailmas ma elan..ja ei tea muusikast suurt mitte midagi..rahuldun poppkultuursema Edga ja U2'ga..rohkemaks süveneda ei viitsigi, kuigi vist peaks.
Selliseid filme on tarvis.see on nagu propaganda film..muusikale. Seekord oli tegu ka ausa looga (mitte "This is it" pumpame raha kuniks laip on soe karneval).
Meeldis idee..väga meeldis. Meeste puhul parim, tuleb aga välja alati siis kui nad oma bändis-stuudios oma asja teevad..siuksed tähtedemängud ei ole kunagi antud tegevusvaldkonna parim osa.


Uhke filmi ava stseen , kus Jack White..puuklotsist ja coca-cola pudelist kitarri teeb.