Puhkus algas..olen "kaameraga" metsas ja vaatan õhtuti suurelt linalt filme. Võlg on ikka tohutu..eilne õhtu oli küll väga tore taaskohtumine filmidega loodan et tuju üle ei läe.
Avafilmiks sai Luc Bessoni sugemete-käsikirja ja osalise produtktsiooniga Pariisist armastusega.
Noormees tahab kangesti agendiks saada (nagu vist iga ameeriklane välismaal) ja õnn naeratabki. Saadetakse talle üks kidšiliku välimusega hull Travolta kohale. Kes on väga suure suuga lahtise käega ja täpse püstolisilmaga.
Travolta oli jube tüütu kui ta ekraanile astus ja oli tüütu ka viisteist minutit hiljem, kuid siis temaga harjub. Abiks äkki see et film ise läeb järjest kehvemaks oma sisult ja moraalilt ja mängustiililt. Naljad piinlikud, tobe vihje "pulp fictionile", nõme terroristi probleem (teema mida ei soovita veel puudutada, ikka veel puudub objektiivsus selle tema käsitlemisel).
Kuigi hr. Besson oli isiklukult käsikirja kallal..on selle kallal irisemiseks põhjust küll ja veel..proovis lõppu vimkasid sisse teha ja moraali küsimustega meid haletsema panna. Ei töödanud. Autosid plahvatas ja mehi suri vahepeal Desperadose tempos kui ikkagi üks vilets film.
Kummaline, et režisöörihärra eelmine (suht sarnane film) oli päris talutav. Käbi kukkus seekord kännust väga kaugele.
ReplyDelete