Mel Gibson on veel vormis. Seekord on ta profesionaalne sõjamees, kes meeste poolt lugupeetud ja pidev heatahtlik muie näos valmis kilidele tuule alla tegema.
Teisel pool joont istub oma urus Vietnami osav sõjamees, kel kasutada tugev ülekaal. Kuid ei suuda kuidagi ameerika ametivennal jalgu alt lüüa.
Kui püssid paukusid ja soolikaid kokku seoti oli massikultuuri tarbijana mul üsna mõnus olla. Kui aga hakati heietama mingit lugu siis muutus asi pisut piinlikuks, sest kuhjata kokku kõik minu jaoks piinlikud teemad traditsioonid-usk- patriotism-ameerika lipp - jne.
Klišeedega kokku ei hoitud kuhu aga võimalik, sinna üks ka poetati. Film mis kahtlemata kuulub ameeriklaste patriotismi kasvatus filmide nimistusse koos " Iseseisvus päeva", "Privat Ryani", "Forest Gumpi" jms. Vaatajatelt litsuti pisaraid välja aeg luubis võitlusstseenide , muusika, määrdunud lipuga. Kui see ei aidanud keerati veel volüümi juurde piinliku patriootilise dialoogiga.
Filmi kõige igavama osa moodustasid sõdurite naised, kes värskete Potexi süstidest tulvil huultega surma telegramme laiali viisid.
No comments:
Post a Comment