Muusikal!..selle sõna peale jooksevad juba enamus lugejaid minema. Kes aga jäid neile proovin selgeks teha et ta nii hull nüüd ka ei olnud. Pealegi on rez. Rob Marshalil tagataskus juba selline muusikali šedööver nagu "Chicago". Nine juures oli ära tuntav et mees kasutas jäle äraproovitud kostüümikunstniku..valgustajat..koreograafi.
Kuidas keegi laulmisega-tanstimisega hakkama sai..sellest ma ei tahakski rääkida.
Tahaks rääkida loost endast..neetult äratuntav lugu mis menutas väga Fellini vaat et parimat teost 8 1/2..ja see oli ka plaanis. Rez. kes vaevleb ja ei taha mitte leida sisu oma järgnevale filmile ja mis veel olulisem..mehe nimigi sama..Guido.
Filmi alguses paisatakse peategelane naiste mere keskele..mis meenutas jälle Fellinit..seekord küll "Naiste linna".
Kui ikka Fellini lugudest hakatakse filmi tegema..siis tahaks ju ikka kangesti ka irisema hakata. Film kõlkus pidevalt..halva maitse piiri peal. Kuid siis aga toodi järjest väga nimkeiad näitlejaid juurde..eriti jäid meelde..Guido- Daniel Day Lewis ja Judy Dentch. Kummaline film..ta ei olnud üldse hea..aga ometi jäi ta mind painama. Eriti lõpukaader, kui Fellini lõpetas oma 8 ja poole uhke paraadiga Guido elust. Siis Nines istus Guido taas kaamera taha ja kõik ta elu (inimesed) kogunesid tema taha tellingutele. Guido vaid ütles et alustame algusest ja sellega mis meil on.
Erialast maniakaalsust..filmi valgus oli uskumatult hea ja ilus-teatraalne..stiilne. Muusiaklised numbrid tuli lihtsalt üle elada et saaks looga edasi minna. Kasuks nad loo jutustamisele ei tulnud.
.jpg)
No comments:
Post a Comment