Olen vist viimasel ajal põlvini filmimudas summanud. Igatahes mõjus see film mull kui tervik päris kosutavalt. Võiks ju öelda et järjekordne NYPD realiti show laadne ettevõtmine, kus jooksutati korraga kolme erinevat lugu.
Kui aga tervikut hakata lahti kangutama ja tegelasi ükshaaval võtma..valgub see kõik kuidagi pisut silmakirjalikuks ja niruks.
Kõik kolm tegelast annavad endast küll parima et üle elu suuruses keerulises situatsioonis näitlejana väärikalt välja tulla. See ameeriklaste viga..ka reaaliti showdes..ala highway droopers ..keertakse ka reaalne elu üle võlli.
Elu ei saa olla nii sitt, et minul kui vaatajal tekiks situatsioon et ma enam ei usu. Seda kõike on liiga palju.
Näited:
Miks peab mitme lapse isal, aga muidu tublil politseinikul olema veel elu kallale kippuv hallitus majas.
Jõuku imnedunud undercover võmm..miks pidid need narko mehed seal üksteisele elu päästnud ja selle tõttu karma võlgades poisid olema. Undecover võmmi elu selletagi piisavalt keeruline.
Stsenaariumis oli tore eri liini tegelaste juhuslik kohtumine, kasutatud võte aga toimib alati. Veel küsimus stsenaristile. Miks pidi lõpus nii palju paugutama ja verd valama?
Taheti ka hirmasti akadeemiale meeldida..moraali vedeles iga liigutuse ja resultaadi ees ja taga.
Pensionile minev võmm..kes harrastab iga hommik viski klaasi ja enesetapu trilli. Miks pidi siuke loom ja enesehaletseja tegema prostituudile abielu ettepaneku.
Tegelikult polnud see üldse nii halb..tempo oli hea. Kõik kolm lugu kulgesid ilusti ja näitlejad andsid endast parima.
No comments:
Post a Comment