Tuesday, September 21, 2010

Prince of Persia: The Sands of Time (2010)




Kokku oli kuhjatud ju kena casting list..üks mu lemmikuid Gyllenhaal oli oma musklid punni pumbanud. Lisaks olid veel kohal Ben Kingsley, Albert Molina.
Siis läks mölluks ..lõbus-osav poiss satub kuninga soosingusse ja õukondlikusse jamasse. Tema positiivne pool koosneb imeosavast-ahvilikust ronimisoskusest, hulljulgusest ja šarmist.
Selle loo kallale ei saa minna mingil juhul puhtalt lehelt, kui et läen vaatama ühte kõrbelugu, sest mulle ikka meeldis see "Muumia". Filmi aluseks on eelkõige kultus mäng ja mu teooria et mängude tootjad on kõige naiivsemate-viletsamate stsenaariumite koostajad, siis kehtib see ka filmi puhul. See kõik ei ole ikka päris see kui sa seda poolpaljast osavat kuju ise nuppudega juhtida ei saa.
Kui sa ka ei tea , kellega tegu üldse on..muutub asi päris mõttetuks. A la. on võimatu " "nautida" "Tomb raideri" viletsaid filme ilma et sa oleksid Lara Crofti ise arvuti taga juhtinud.
"Prince of persia" on mul arvutis mängimata, seega sattusin filmi vaadates pisut lolli olukorda..kõik need hüpped , mis lolli järjekindlusega aegluubis sooritati, veidrik sisu, pisut nagu priiskamine näitlejate osas, keda tean suutlikusest enamaks.
Nais fuuria..oli mindud kergema vastupanu teed. Kui juba kõrbelugu teema otsime noorema-uue naise ja paneme ta mängima nagu Rachel Weissil see Muumias hästi välja juba tuli.

No comments:

Post a Comment