Paul Greengrass ja Matt Damoni duo tembutab jälle. Mehed teinud koos Bourney lood, nüüd leidnud endale uue objekti ja koostöö tundub sujuvat. Matt Damon väga kummaline näitleja. Kes valdab fenomeni, et sa ei pea temas kunagi totaalselt pettuma ja kinost välja tulles ohkama, et türa mis asi see nüüd oli. Samas oleks tal nagu tiitel külge kleebitud , "Olen keskpärane" , keegi pole uskunud et ta ilusasat Ben Afflecist soliidsema karjääri teeb. Ja igakord on teda vaadates tulemus sama ..kes meil siin siis mängivad? Matt Damon..ääh..hea küll vaatame ära. ...Polnudki paha. Lähme edasi.
Film ise oli hää. Tänu oma pikkusele ka hapuks läinud Iraagi missioon hakkab üha enam kandma negatiivseid ilminguid. Juletakse teha filme, panna küsitavuse alla olukorra mõtekus. Ma ei hakka pikalt heietama et miks Iraaki mindi ja mis selle tegelikuks ajendiks oli. Igaühel kindlasti olemas enda versioon ja vandenõuteooria.
Filmis nähtav pusserdamine ja erinevate organisatsioonide omavaheline rivaalitsemine..tundus mõnusalt asjalik ja loogiline.
Film meenutas mulle hirmsasti "Blackhawki downi"..kuid seda ilma viiulite ja lehvivate ameerika lippudeta. Muusika oli ka nagu sama mehe tehtud.
Käsikaamera..tolm..anarhia..just selline vast see sõda seal soojal maal ongi.
p.s. Filmi lemmikuks outus mul Jason Isaacs, kelle erivägede Briggs oli täiesti ära tundmatu ja uhke karakter..alles tund hiljem tundsin mehe enda ära. Ilus osa.
Lõpus loeti moraali ja mees pani püssi selga ja marssis oma Humverisse tagasi. Tee mis teed..olgu sul õigus..sõdur jääb ikka sõduriks ja täidab käsku. Yes sir!
No comments:
Post a Comment