Olen Soosääre festari filme ikka aastast aastasse vaadanud. Ja igakord ka ennast süüdistanud et ma rohkem ei keskendu sellele eakale , pisut nurgatagusele festivalile.
Äkki selles süüdi eelarvamus ja ka kogemus , et dokumentaal lood tihti väga subjektiivsed ja vaat et suurema fiktsiooni staatusega kui mõnigi "ilukirjanduslik film".
Kuid Wajda puhul on simulatsioon ikka mehest väga kaugel ..nagu hea kolleeg juba ütles pole tegu poosetusega ..Wajda on nii tõeline ja profesionaalne, kuivõrd üks inimene olla saab. Selline ongi minu jaoks inimene kes tegutseb õigel alal ja ilmutab geeniuse tundemärke.
Wajda ise tunnistab edvistamata et on ka proovinud elus olla peale rez. oleku ka tavalise inimese elu. Ei tulnud välja ..neetult keeruliseks oli läinud.
Nii otsustaski olla ülejäänud elu rez. Vahvad olid kohad kus vanamees torises kui assistenti ligidal polnud, või tulemus polnud see mis ta soovis. Tõeline proff.
Prefektsionism lõi välja episoodis, kus tüdruk tahtis vanameistriga koos pilti teha..pärast katsetust toodi välja peeglid..teised fotoaparaadid, kuni vanameister tüdruku silmadega pildil rahule jäi.
Tõesti õppefilm..ja arenege mehed portreefilm pan directorist. Mees kes ei pea esinema ja olema..ta ongi.
No comments:
Post a Comment