Thursday, July 22, 2010

Attack (1956)




Ka mida normaalset vahepeal suht hunnitute filmide vahele. Vahetult peale II ms. tehtud filmidel on oma väärtus. Filmides näitlevad ..osalesid tavaliselt nõustajatena mehed, kes ise kohal olid. Ma usun et see ka põhjus miks ei juleta eriti Vietnami sõjast keegi aastal 2010 filmi teha..need mehed veel alles ja mäeltavad. 70-80. ndatel tuli neid aga jutti.
Moraaliga lugu. Kuidas platoonil lasti rünnata ja amatöörlik mõttetu kapten kes enne ka mehi hukka saatnud ei vaevu neile järgi tulema.
Õnneks on lõksujäänute pundis leitnant Costa, kes vägev sõjamees ja visa hing. Mängib teda Jack Palance..tõeline mees ja jõuline kirvenägu. Tekkis kahtlusi selle mehe tegelikkuse mineviku kohta..ja õigus mul oligi. Google andis tulemuseks Ukraina juurtega endise profipoksija. Kes ka näitlejana tegi väga soliidse karjääri. Mees mängis nii et maa must. Isegi surres suutis võtta sellise hullu näoilme, mida pidi hoidma vast ikka mitu tubli minutit. Sest mehed tahtsid tema surnukeha kohal juttu puhuda.
Võttegrupp oli saanud paar tossavat soomukit võteteks, mis siis non stop tiirutasid võttepaigal..tekitades müra ja tolmu. Tanke anti neile vaid üks, juurde oli vaja...need olid valmistatud kohapealsetest vahenditest. Ühe tangi toru ei suudetudki iseseisvalt hoidma panna, sellele oli ehitatud häbenematult toed alla.
Väga hea lugu.

Clash of the Titans (2010)




Terve rahapada sai selle filmi alla ära raisatud...arvutimehed said oma arvutides kõik käiku lasta ka selle mis nende unetutel öödel kummitanud ja selle mis olnud kogu aeg üle. Kokku tuli aga totaalne "kapustnik"..see Olympose ja jumalata mäslemise teema on mind suht ära tüüdanud. Kadunud igasugune väärtus ..Olympos ei erine oma kõla väärtuselt millegi poolest Big Macist.
Hale dialoog..läikivates kostüümides jumalad..papist ja retušeeritud naised.
Ma loodan et nad jäid miinusesse ja enam sellist ehk joppab ja saame kultuslooks filmi ei tehta.
Las parem tiinekad ootavad Avatari järge vms.

Wednesday, July 21, 2010

Kick ass (2010)




Saamatu koomiksite fänn tõmbab rohelise ürbi selga ja läeb linna korda looma. Esimene õhtu lõppeb katastroofiga ja ka edaspidised käigud lõppevad pea kõik verise ninaga. Põrkab kokku Big daddy ja tema tütrega . Muide Big Daddyna Nicolas Cage saab hakkama suht talutava vahepalaga minu jaoks tema kurvas nimekirjas. Klapp ja dialoogid tütrega kukub väga hästi välja.
Siis on olemas veel kuri ja kurja poeg ja kurja jõuk, kes kõik on eemalt äratuntavad. On üsnagi efektseid kohti , nii madinates kui koomiski sisse minemisel ja mis kõige oluline..film lausa kubiseb positiivsusest. See on nii tegijates kui loo tempos..ja on üsna nakkav.
Aah, et noortega suudaksime sammu pidama..peavad ka tänapäeva tegelastel kindlasti olemas olema Facebook jms. jama. See on keel mida ikka mitu miljonit mõitsab ja valdab. Teema väline märkus..otsustasin asotsialiseeruda.. sellest suvest pole enam laenu, liisingut, krediitkaarti. facebooki ega orkuti kontot. Sellepärast vist tunduski pisut vihaleajav ja eemale tõukav peategelase Facebooki ja Youtube lembus.
Tubli..positiivne lugu koomiksi sõpradele. Jääb pisut lahjaks kogu see leem aga kõlbab küll peale laupäevast sauna õhtut.

I Love You Phillip Morris (2009)




Spoiler Raulile. ..homoseksuaalne love story :). Miks ma selle filmi endale soetasin, ei mäletagi. Vist uudishimu pärast et millega taas Carrey hakkama saanud. Tegemist on väga põneva näitlejaga..ilma naljata. Njaah teda jälitab terve 46 vagunitäit stampe, kuid hetketi suudab ta olla uskumatult tõhus ja üllatav. Njaah ega ta vist sellest Ace Ventura taagast kunagi lahti küll ei saa.
Film laveeris pidevalt komöödia ja draama šanrite vahel..vaatajana oli üsna raske pidevalt ümber lülitada. Hakkis selle tõttu tohutult üldmuljet. Carreyle auandes ..muhelesin ja itsitasin kordades rohkem kui mis tahes Adam Sandleri järjekordses punnimises. Mehel on maitset.
Carrey pedena tabas vahest kogu olemusega asja mõtet ja oli tõeliselt usutav. Suurepärased šketsid adisi haiget simuleerides ja tänuväärne šanr temale mängida meest kes ei suuda elada vassimata. McGregor oli malbe gayna pisut pooleli ja igav..hiljem kibestunud ja märatseva gayna aga jälle kuratlikult hea.McGregor on julge poiss , kes kõhkematult valmis ekraanil ennast paljaks kiskuma, mehi suudlema, sitta sööma. Usun et see julgus tulnud talle vaid kasuks.
Film mida nõrganärvilistele ei soovita..liiga tihti tambiti piiri peal et vaatame millal sul seal ekraani taga piinlik hakkab..ok aitab. Siis viie minuti pärast uus piinlikuse piiri katsetus. Ma pea silmas vaid homo teemat..vaid Carrey teksdides pikad pausid..kus mul vaatajana hakkas ka kohutavalt piinlik seda vaadates ja oodates et ta ometi miskit ütleks. Pisut lünklik, kui kahtlemata huvitav Jim Carrey taas.



Book of Eli (2010)




Väga vastuoluline lugu.
Pean alustame naiseliku tähelepanekuga..see Denzel pole 20 aastaga mitte grammigi muutunud ega väliselt vananenud.
Kõik ju tore ..roadmovie..ära rikutud ja tolmuses maailmas. Oleks nagu "Mad Max"..vaikne mees on kõige osavam. Ja alati tead see et need sitaste ja puuduliku hammastega suure suuga vastikud mehed saavad kindlasti meie kangelase käe läbi hukka. Kaamera töö on ilus.
Tom Waits...tihti on mul tunne, et seda meest peaks kõvasti rohkem kasutama. Sest enamus mida see mees puudub muutub ka kullaks, see puudutab nii muusikat kui flmi. Äkki ma aga eksin, võib olla ongi vabalt tegu kõrvalosade ja sutsude maailmameistriga nagu seda on näiteks eesti teatris-filmis Aleksander Eelmaa. Igatahes tema ja Denzel dialoog "pudupoes" oli filmi üks lahedamaid kohti, mida vaatasin ikka paar korda üle. Suurepärane klapp.
Gary Oldman ei olnud halb..aga ta oli see sama. Kohutavlt halb oli aga nais diiva Mila Kunis. Inimesed kandsid filmis päikseprille ja rohmakaid rõivaid et ennast põrguliku päikese eest kaitsta. Tema nägi aga välja nagu Victoria Becham..coolilt prillid ninal..ja riietel disaineri sätitus ja stilistika sellistes koeralikes oludes. Poseeritud keha hoiakud. Väga vale ja hale.
Filmist endast kogu materjal ja atmosfäär tundus olevat kui kuskilt kokku laenatud. Mees tassib oma "peas" raamatut.. ka see pärit teisest loost Fahreheit 451 (mida soovitan). Piibel..see sõna võtab kuskil poolel ameerikal põlved nõrgaks, euroopas ja kaugeltki veel eestis selles enam sellist väge inimesele pole.
Kahtlemata pettumuse valmistanud film.

Tuesday, July 20, 2010

Green Zone (2010)




Paul Greengrass ja Matt Damoni duo tembutab jälle. Mehed teinud koos Bourney lood, nüüd leidnud endale uue objekti ja koostöö tundub sujuvat. Matt Damon väga kummaline näitleja. Kes valdab fenomeni, et sa ei pea temas kunagi totaalselt pettuma ja kinost välja tulles ohkama, et türa mis asi see nüüd oli. Samas oleks tal nagu tiitel külge kleebitud , "Olen keskpärane" , keegi pole uskunud et ta ilusasat Ben Afflecist soliidsema karjääri teeb. Ja igakord on teda vaadates tulemus sama ..kes meil siin siis mängivad? Matt Damon..ääh..hea küll vaatame ära. ...Polnudki paha. Lähme edasi.
Film ise oli hää. Tänu oma pikkusele ka hapuks läinud Iraagi missioon hakkab üha enam kandma negatiivseid ilminguid. Juletakse teha filme, panna küsitavuse alla olukorra mõtekus. Ma ei hakka pikalt heietama et miks Iraaki mindi ja mis selle tegelikuks ajendiks oli. Igaühel kindlasti olemas enda versioon ja vandenõuteooria.
Filmis nähtav pusserdamine ja erinevate organisatsioonide omavaheline rivaalitsemine..tundus mõnusalt asjalik ja loogiline.
Film meenutas mulle hirmsasti "Blackhawki downi"..kuid seda ilma viiulite ja lehvivate ameerika lippudeta. Muusika oli ka nagu sama mehe tehtud.
Käsikaamera..tolm..anarhia..just selline vast see sõda seal soojal maal ongi.
p.s. Filmi lemmikuks outus mul Jason Isaacs, kelle erivägede Briggs oli täiesti ära tundmatu ja uhke karakter..alles tund hiljem tundsin mehe enda ära. Ilus osa.
Lõpus loeti moraali ja mees pani püssi selga ja marssis oma Humverisse tagasi. Tee mis teed..olgu sul õigus..sõdur jääb ikka sõduriks ja täidab käsku. Yes sir!


From Paris with Love (2010)



Puhkus algas..olen "kaameraga" metsas ja vaatan õhtuti suurelt linalt filme. Võlg on ikka tohutu..eilne õhtu oli küll väga tore taaskohtumine filmidega loodan et tuju üle ei läe.
Avafilmiks sai Luc Bessoni sugemete-käsikirja ja osalise produtktsiooniga Pariisist armastusega.
Noormees tahab kangesti agendiks saada (nagu vist iga ameeriklane välismaal) ja õnn naeratabki. Saadetakse talle üks kidšiliku välimusega hull Travolta kohale. Kes on väga suure suuga lahtise käega ja täpse püstolisilmaga.
Travolta oli jube tüütu kui ta ekraanile astus ja oli tüütu ka viisteist minutit hiljem, kuid siis temaga harjub. Abiks äkki see et film ise läeb järjest kehvemaks oma sisult ja moraalilt ja mängustiililt. Naljad piinlikud, tobe vihje "pulp fictionile", nõme terroristi probleem (teema mida ei soovita veel puudutada, ikka veel puudub objektiivsus selle tema käsitlemisel).
Kuigi hr. Besson oli isiklukult käsikirja kallal..on selle kallal irisemiseks põhjust küll ja veel..proovis lõppu vimkasid sisse teha ja moraali küsimustega meid haletsema panna. Ei töödanud. Autosid plahvatas ja mehi suri vahepeal Desperadose tempos kui ikkagi üks vilets film.