Friday, December 25, 2009

Das weisse Band - Eine deutsche Kindergeschichte (2009)
















Kas jälle Lenne selle mulle sokutanud? Igatahes..lugu oli hea ja sellest tahaks rääkida pikalt. Teen nii lühidalt kui võimalik. Auhinnatud lugu ja asja eest. Lugu saksa külast I maailmasõja eel. Pilt must valge , kuid seekord õigustatult, mitte edevuse pärast. Must-valge pildiga oli vaeva nähtud ja tehniliselt oli fantast töö tehtud. Aega on..kaamera püsi kaua paigal. Vaatab vahel kaugelt pealt. Soome temperamendiga töö. Lugu ise jäi kummitama. Just sellised nad olidki..külaelanikud. Kätemaksuhimulised, ropud, perverssed, labased, ahned, kadedad. Filmis olnud paruni proual oli täiesti õigus ses suhtes.
Kui mu ema kukub läbi sinu saekaatri põranda, siis läen mina ja niidan su kapsad maha..loogiline?! Sa oled kortsus ja kole..ma ei taha enam sinuga keppida. Ma tahaks hoopis oma 14 aastast tütart nüüd rautada..loogiline ?! Et su mõtted puhtad püsiks..seon sind 13 aastane poiss ööseks voodi külge..loogiline?! Lõpuks tapeti Ferdinand ja algas I maailmasõda.
Nojaah..film mida tasub vaadata. Kui kunagi ma saksa filme vihkasin , siis viimastel aastatel nad ikka mule väga meeldivad. Prantslaste vastu mu vimm endine.

The Conversation (1974)


















Ma ausalt ei tea kuidas see film mu kettale sai (kahtlustan Lennet) . Igatahes tegu Francis Coppolo poolt kirjutatud-lavastatud suurepärase thrilleriga. Kõik on üle võetud nagu muuseas, pisut veidra nurga alt. Noor mässav Gene Hackman peaosas. 70ndad. kuulusid küll sellele mehele. Mis ta pärast seda teinud on vanast rasvast ja hea nagu alati tulemus. Kogu lugu tiirleb ajastu aktuaalse teema : pealtkuulamine, paranoia, spioonid , vandenõu jne. ümber. Ajastu on uhke..spiooni tehnika mess, lintmakid, pikad tolmumantlid...tegelased inimlikud. Rõõm näha filmis ka tavalisi inimesi..naisi. Kes ei olnudki kõik 18-20 aastased bimbod nagu nüüdsiajal kombeks. Püant on tore.
Classic.

Pi (1998)



















No nüüd ei saanud ma küll mitte midagi aru. Tunne selline et juudinoormeest vaevanud aastaid halb unenägu kinnisidee. Teinud selle lõpuks filmiks tähnilisele must-valgele filmile. Lugu on raskemast-raskemast..täis matemaatikat ja loogikat ja agooniat. No mitte kuidagi ei mõistnud ma seda. Äki keegi kiunub mõnust ja ütleb : Issand kui sügavalt kaevab! Pärast sellist ajugümnastikat tahaks midagi labast näha.

The Bad Lieutenant: Port of Call - New Orleans (2009)




















Ma ei jäänud kedagi uskuma sekundikski. Vaene Nicolas Cage väänles ja siples nii mis jaksas, mina teda ei usu. Mis asi see oli.Isegi šanrit ma ei suuda määratleda. Politsei kes on non-stop pilves. Ja kellel hakab kõik korraga halvasti minema, siis saaks nagu aeg otsa ja 2 minutiga saab kõik korda ja pareminigi veel. Nicolas hakkab vist vaikselt B näitleja staatuse suunas liikuma (kui ta just uut "National treasurit" irw..ei tee).
Kuid asi ei ole nii hull. Rõõm oli näha Val Kilmerit taas. Ja Lousiana on neetult ilus koht ikka ( ja seda kõike mude täna prantslastele).

Charlie and the Chocolate Factory (2005)



















Charlie lugu ..vaatasin selle loo pühade ajal korralikult algusest lõpuni uuesti üle. Kuna ta jäänud välja ka blogi kirjutamise ajalugu. Siis siis at nüüd siis tuleb. Ma olen salajane Burtoni fänn olnud juba pikalt. On olnud temalgi paremaid ja halvemaid lugusid, perioode, materjale. Aga igakord olen ma valmis temalt miskit uut "õgima". Meeldib väga et ta kasutab samu näitlejaid (Bonham-Carter, Depp) . Burtonile meeldib must-huumor ja kaasab alati fantastilise kunstniku oma lugudele. Burton ei tee kunagi tilu-lilu ka lastekas on lastekas, mis arvatavasti lapsena vaadates jääks sind pea terve elu kummitama emotsionaalselt. Ime ilus töö jälle..kõik on nihkes ja kõike tehakse mõnuga. Pole kuskil nagu kirjas et käesolev linateos on stuudio tellimus töö. Puhas nauding. Ootan väga et milline saab olema "Alica imedemaal"

(500) Days of Summer (2009)


















Seda neiut olen ma näinud varem loos "The Hitchhiker's Guide to the Galaxy."..ja endiselt ta meeldib mulle. Ta ei näitle üldse, kasutab samu võtteid kogu aeg (lodevat kõnemaneeri) omab hiigelsuuri silmi. Ta ei tee eriti midagi ja ometi ta meeldib mulle. Lugu meenutas mulle oma ülesehituselt ja jutustaja kaasamisega väga "..Galactica" lugu. Lugu oli intrigeeriv näitlejate valik "sõltumatu"..kuid millega ma kuidagi nõus ei ole on filmi sisu. Meile nagu taheti miskit öelda, või moraali lugeda. Millega mina ei olnud aga üldse nõus ja tavaliselt ma ei nori loogika kallal, aga kui see mulle vastu karjub siis võtan sõna. Kindlasti rallis see film mööda gestareid ja lantis auhindu. Näitlejad meeldisid. Igatahes ennem miskit selist kui Sarah Jessica Parkeriga (mees osalise võite ise valida) romantiline-komöödia.

Sunday, December 20, 2009

Flickan som lekte med elden (2009)



















Ja teine osa kohe otsa...nagu ka raamatuna olid esimeses osas olnud pöörded vimkad-ootamatused palju efektsemad. Teine raamat ei olnud sugugi nõrk ja sai ahmitud sisse sama kähku, kui esimene. Stsenaristid minu arust teisega rohkem eksinud. Teine osa oli kõvasti internatsionaalsem, nii oma tegevuskohtade kui ka tegelaste suhtes. Ja kui olukord väljub "väikselt saarelt" satub nii eesti, kui rootsi filmimees pisut paanikasse. Välja olid jäetud minu arust nii mõnedki olulised faktid raamatust..film ise oli pisut lünklikum. Ilma raamatu eelneva lugemiseta kindlasti keerulisem jälgida kui filmi esimest osa.