Ahvideplaneet ei jäta vist oma painamist kunagi järele. Alustades veidrates stretsides ringi liikuvatest koledate habemete ja tukkadega meestest, kellest õudsad topised tehakse. See oli ikka väga õudne film.. Tegu oli siis selle 1968 aasta versiooniga. Tegu oli üsna õnnestunud ja painama jäänud versiooniga. Usun et nii mõnigi vaatas simpanseid järgmine kord loomaaias kahtlustava pilguga. 74 aasta televersiooni ei mäleta..aastal 2001 hullutas meid Mark Wahlberg sama looga..sealt eelkõige meeles kuri Tim Roth ja lisaks muidugi Elfmani muusika.
Nüüd siis edasi..õigemini tagasi algusesse, kuhu saab alati minna kui edasi minna enam pole või tundub kasutu. Kuidas ahv sai targaks ja oma peremehele selja keeras.
Ilus kogupere film..loomade julmale mässule vaatamata. Kõik kes kurjad saavad karistada ja karmi lõpu. Mida rohkem on filmist möödas seda enam on mu tunded ja emotsioonid lahtunud ja hinnang langenud. Hollywoodi keskpärasusest on saanud nagu oma moodi standard..nagu lätlaste kalapulgad kus reklaamitakse mitmeid erinevaid maitseid. Kõik maitseb suht ühtemoodi
Ahvid jõuavad linnast välja metsa..siit lähme siis järgmine kord edasi.
No comments:
Post a Comment