See film on mu lapsepõlv ja puberteedi helgeim pool kokku. Labase lavalise jandi filmi versioon. Michael Caine..wow. (ses oli nüüd ka natuke sarkasmi). Muide iroonia on see, et see vist oli suure Priit Pedajase Draamateatri debüüt lavastus. No kus veel tulevad eelarvamused teatri kohta, kui mitte sellest filmist. Kus kõik joovad ja kepivad omavahel. Enne etendust..pärast ja ka etenduse ajal. Teater on tore..aga mitte kahjuks-õnneks nii romantiline koht. Palju töisem tegelikult.
No comments:
Post a Comment