Algus--üle mõistuse lahe ja efektne koos Bob Dylani looga. Seadsin ennast valmis, et nüüd vist hakkab tulema sealt asju. Mida edasi , seda hullemaks ja tüütumaks see lugu läks. tuhmi ameeriklase jaoks kaevuti vist sügavuti..parim meelelahutus üldse nende jaoks..nagu märul ja mõte ühes. Meenutas mulle AI südroomi (ma ei suutnud kinos nihelemist jätta et millal see ükskord lõppeb)..ka seekord oli see lugu venitatud ilgelt pikaks. Kogu selle meeletu eelarve juures näeme filmiajaloo kohutavat Nixoni grimmi (koopiat).Veel lugesin arvustustest , et jänkid kes ikka veel surnud Jokkerist eufoorias nõuavad sellele filmile oscareid. Minu arust neil lootus vaid efektidele ja muusikale, mis oli hästi valitud. Efektne-tüütu film..moraal. ainus õiglane mees pihustati ribadeks et ameerika-vene suhteid päästa. Ma peaks sellele plaksutama..ei. P.s. ameerika-vene suhete päästmise nimel võib tappa sõbra..veel paar meest..ja hävitada New yorki koos majade, inimeste ja autodega. Päris odav mis?
No comments:
Post a Comment