Wednesday, February 23, 2011

Låt den rätte komma in (2008)



Külm ja kõla rootslaste jäine lugu.
Linnas elab vampiir tüdruk kes tõmabab ligi verd valavad ja verd valada ihkavaid inimesi.
Imeilusa pildiga lugu..kaamera jälgib kõike otse ja kergelt edastabiilse pildiga..nagu tavaline inimese film. Stseen kus kamp poisse terroriseerib peategelast, seda küll suht rafineeritud moel tekitab mul veel praegugi vastikus tunnet..tegu on vist ühe jõledama asjaga maailmas mida inimene inimesele teha saab.
Õnneks on peategelasel tagataskus vampiir kes kuradid tükideks kisub kui vajadus tekib ja mul ei ole neist kahju..sama efekti suutis Trier saavutada "Dogvilles"..kus lõpus ei olnud kahju vaadata kuidas inimesi tapeti.
Mul oli millegipärast tunne et mingid mõtted ja ideed suutsid must mööda minna ja ma ei saanud mõnele asjale pihta. Aga polnud hullu..niigi oli hea ola ja minna lasta sel lool.
Ilus pildi ja mõnusa külma hõnguga räägitud lugu.

Sunday, February 20, 2011

The Scorpion King: Rise of a Warrior (2008)



Mul hakkas filmide valik järjekordselt kihva kiskuma..tuli mõte otsida ja üles leida oma okse-taluvuse piirid. Seekord süüdlaseks Kanal2 (kanal hulludele keskmistele hüsteerilistele eestlastele)..pikutasin ja hakkasin vaatama.
Kunagi oli Tõnismäel sellise koleda musklis logoga jõusaal nimega Fortes..selle sama saali vennas saalist oli läbi astutud antud loo produktsioon ja palgatud kõik kelle piitseps jämedam kui minu oma...näitlemis oskusega -1. Me kõik mäletame Conanit..nu midagi sellist.
B film mis kindlasti hullutab veel pikalt inimesi Säästumarketi DVD riiulis.
Veel..reklaamidest ja Kanal2'est. Ka pimedal koledal ööajal..arvas kanal 2 et ma tahaks hirmsasti litsidele helistada ja hea pesupulbriga pesta. Nu igatahes tuletasid nad seda meelde suht lühileste ajavahemike tagant ja lolli järjekindlusega. kas on olemas tõesti inimesi kes on nõus eelpool nimetatud kanalist mõne filmi algusest lõpuni vaatama.
See oli oksekas..vaatan veel mõne kuni plahvatan nagu paks kiuslik klient Monthy Pythoni retorani šketsis.

Saturday, February 19, 2011

Resident Evil: Afterlife (2010)




Ma ei ole nüüd kokku lugenud mitmes Resident Evil see nüüd on. Igakord ma olen et vaat et pisut oodanud seda lugu. Saan igakord ka seda mida saada on..siukse B filmi zombidega..kus tavaliselt ka üks leveli lõpus elav priskem elukas. Meenub ka aeg kui ma veel arvuti mänge mängisin ja öösel õues suitsu kiskusin kui mõni koht ületamatuks jäi mängus. Need oli elu kõige suurema hirmuga tõmmatud suitsud pimedas rõskes öös.
Proua Milla Jovovic näeb endiselt väga seksapiilne välja oma püstolite ja zombisid tükeldava keskendunud näoga. Zombisid on õnneks kuratlikult palju..on mida tükeldada.
Üks mu lemmik maailma brand Umbrella corporation teeb jälle maailmale ülekohut , korjab kokku alles jäänud inimesi et nendega veel paar huvitavat katset teha. Kogu asja juhib mees kes näeb välja kes näitleb üks ühele Matrixi geniaalse agent Smithile.
Ka päikeseprillid vist samast poest ostetud.
Loost tehti ka 3d versioon..mis mul öelda. Ei viitsiks küll selle filmi puhul poolteist tundi prilllidega istuda. Ka natsi saksamaa oli ju teinud katsetusi 3d filmidega..mina igatahes ootan kuni see "uudis ja kuum" asi jälle moest ära läheks.
Tehke aga veel..mina olen kohal ja vaatan ära.

Friday, February 18, 2011

The Next Three Days (2010)




Ma usun et tegijate kavatsused olid ausad..teha üks korralik, realistlik thriller. Kõige suuremas takistuseks sel teel sai niru stsenaarium.
Professori kes õpetab ülikooolis (see mees peab olema tark) naine (kes on liiga ilus) mõistetakse süüdi mõrva eest mida ta loomulikult ei sooritanud. Meeleheitmel professor proovib asju korda ajada. Kahjuks keegi teda ei usu..ja mees proovib siis naise vanglast põgenema aidata. Mis on iseenesest neetud kummaline samm inimliku loogika reas.
Edasi läheb hapumaks..politsei hulgas on neetult palju helgeid päid kes näiteks oksendavat meest vaadates tajuvad et siin taga on rohkem kui oksendav mees.
Muidugi teeb professor seinale suure skeemi,,koos kaardi, piltide ja joonistega. Kuna mees on "tark"..professor ikkagi siis läeb kõik suht libedalt..mis jäi ainult täiuslikust põgenemis loost puudu oli stseen kus hea mees võmmiga näiteks läbi võre rahulikult jutuajamine enne kui tagaajamine edasi läeb.
Russel tegi seda mida ta alustas ajakirjaniku filmis..jääb arusaamatuks miks oli kirjutatud ja jäetud filmi sisse Olivia Wilde osa. Ootasin kuni lõpuni et äkki on tal ka muu ülesanne kui laspse hoidmine..aga polnudki..tüng! Kerge raha teenib ka Liam Neeson, kes tegi arvatavasti oma sutsaka ühe päevaga ära.
Nõrgake, stereotüüpne ja naiivne.

Thursday, February 17, 2011

Due Date (2010)



Takistuste komöödia. Arhidekt tahab minna koju oma raseda naise juurde, kes peaks iga hetk sünnitama..põrkab kokku aga ühe tölliga kes ta elu põrguks teeb ja pea täiusliku elu iga tunniga ühe enam ja enam sohu tirib.
Mina vihkaks sellist inimest ja ka vaatajana käib selline mees mulle kohutavalt närvidele. Kui Holywood suudab multikatega teha vaat et iga loo üle keskmise tugevuse soorituse, siis on komöödiates juba aastaid tõsine kriis. Mina juhm eurooplane ei naera nende üle juba enam ammu..kinos neid vaatama minemise plaanist-tahtmisest loobusin juba eelmisel sajandil.
Kogu film ise meenutab millegipärast koletult ühte oma aja klassikut "Plain, trains and automobiles". Mis oli 80 natesse. nagu rusikas silmaauku..nüüd hulk aega hiljem võiks ju olla ka huumorimeel pisut arenunum..ei pigem omas ajas kaasa sörkiv. Tehke kasvõi Facebooki nalja ja näidake tisse. John Candyst ja Steve Martinist , kes peaks ju olema mingite lollide mõõdupuude järgi nõrgem paar oli ometi Martin-Candy etteaste ikka mäekõrguselt üle.
Kuid tehku Robert Downey jr. nii halva rollivaliku kui tahes..ma len ikka kohal ja temale kaasa elamas. Nii elus meest on meeldiv jälgida. Lisaks Downeyle oli meeldiv Jamie Foxi tõmblemis vaba sutsakas.

Tuesday, February 15, 2011

Shaolin (2011)




Jackie Chan jätkab oma marssi kodumaal..mees kes aitas Olüpiamängud Pekingisse viia on kodus tagasi filme tegemas. Ja on omandamas aasia Eddy Murphy tiitlit..usun et kui see mees ekraanile ilmub tõmbuvad hiina kinodes inimeste suud kõrvuni. Ja Jackie keerab aga hoogu juurde..räägib naljakalt..kukub naljakalt..kakleb naljakalt.
Antud loos ta kül peategelane pole, kuid ometi oleks nagu terve film ja ekraan teda täis.Põhitegevus käib ikkagi ühe sõjameeste perekonna võimujagamis võitluse kohta. Kus vend venda ei taha tunda.
Kuskil külaservas on Shaolini munkade pesa..kes harjutavad päevad läbi inisevate keelpillide saatel..koristavad lahinguväljadelt surnukehad kokku ja on valmis aitama kõiki. Kui vastasel on juba vändaga kuuliprits, siis munk tahab ikka ainult kepiga vastu kukalt virutada..poole filmi peal on tahtmine neile hüüda..et punuge kurat vitsaga nuga sinna kepi otsa..kaua te lasete ennast augustada.
Nagu enamus aasia "ajaloolised" lood on ka selle lõpus korralik pisut naiivne vaat et klassikaline moraal.
Shaolini munkadega ei seondu mulle isiklikult mitte meeste mentaalne ja kehaline pool..vaid euroopas tuurl olnud plinkivate valgustega pisut piinlik show.
Ma tean alati mida sellise filmi vaatama alustamisega saan... kvaliteet ja sisukus kõigub päris suure amplituudiga äärmusest äärmusesse. Seekord jäi see alla keskmise tasemele.

http://www.chinesefilms.cn/mmsource/images/2011/01/14/47ef1cac36e745f7b0bc9b175c218e18.jpg

Friday, February 11, 2011

Educating Rita (1983)




Michael Cainega jätkame.. Seekord joodik ülikooli tuudor, kellel koolitada 27 aastane juuksur. Sellisena serveerituna ei näe see ka minul teab mis mõnus ettevõtmine , Cainele aga hakkab ta standard tudengitest erinev tahumata naisterahvas meeldima. Ja ei meeldi üldse kui filmi lõpupoole hakkab tahumatu Rita meenutama..neid samu tüütuid õpilasi keda lektoril on juba sadu olemas.
Cainel õnnestub joodikut mängida nii nagu ta teaks neid asju suurepäraselt...ja ju ta ka teab. Purjus lektor on kole..lõbus on ta 2 minuit..pärast seda muutub ju tüütuks juba.
Suht teatrlaane lugu ja selle tõttu ka andestatav mõned klassiklaised teatri vääratused.. nagu see et 28 aastase Rita rolli on võetud 40'le liginev naisterahvas. Eesti näitena oli selleks 40 aastane Kersti Kreismann Draamateatris. Mulle teatraalsed lood meeldivad. Neis ikka püütakse meile kui vaatajale miskit selgeks teha ja rez. pingutab pisut et oma teosega meile miskit öelda. Me ei pea seda üldse arvestama ega jälgima..kuid see annab hea pinnase oma toredate mõttete tekkimisele.