Saturday, March 13, 2010

Paths of Glory (1957)


















Wow. Kubrick oli 29 aastane, kui ta juba sellise monumendiga maha sai. Oli ikka mehel nahaalsust ja julgust..võtta ette selline materjal ..tulemuseks oli emotsionaalne ja kõigi aegade realistlikum lugu I maailamsõjast. Dialoogid, võttepaigad, näitlejad on valitud hoolikalt ja suurepärased. Liikuv kaamera segi pommitatud küngaste vahel..mis jälgib mõttetut verist pealetungi.
Lahedalt on näidatud käsuliini ja selles liikuva käsu mõjust iga madalama auaste puhul..järjest tõsisemaks jäävad ilmed. Tuleb ülemustel mõte homme ära võtta küngas mida kaevikutest mitu kuud jälgitud ja ligi pääsmatuks nimetatud. Auahne kindral teeb asja ära..käib isiklikult meestele õlale patsutamas (arvates et see loob kõrge moraali). Lahing kus arvestati et meeste kadu tuleb kuskil 50% osutub fiaskoks vaid mõned naasevad..karistuseks ebaõnnestunud rünnaku eest tahetakse teisetele hoiatuseks 100 meest maha lasta. Lepitakse hiljem ka vastutulles vähemaga. Moraaliga lugu.
Täesti ajatu film, mille võib välja võtta riiulist millal tahes ja uuesti ja uuesti vaadata.
Jälle pean tõdema kuivõrd poeg on osutunud oma näitlejast isa kahvatumaks varjuks ..Kirk Douglas on võimas.





2 comments:

  1. Nõus, karm film..väga karm.
    Moraaliosa poleks mina maininud, kuna tavaliselt on see sõjafilmist ebameeldivaim osa, ehkki siin on teda suudetud suh't kammitsates hoida.

    Siin vist ei löristanud kordagi keegi suures plaanis nutta - kui ma õigesti mäletan, oli nii?
    Igastahes tirin alla ja vaatan üle.

    ReplyDelete
  2. See pikk vend enne mahalaskmist ainult nuttiski...

    ReplyDelete