Tegu ühe mu sala lemmiku Jacque Tati'ga. Kõik sai alguse juhuslikult peale satutud "Play time" looga..kus jäin vaatama..ja olin paarikümne minuti pärast juba hämmingus. Geniaalne mees. Detailide ja läbimõelduse kuningas. Tati on mees, kes ei mängi kunagi tekstiga, tekst on tema filmides kõrvaline osa. Ta vaat et nagu tahakski et inimesed vaid arusaamatult mõmiseksid. Naudib lennujaama teadvustaja monotoomset-elektroonilist jada, liikluse müra jne.
Tegu on tummfilmiliku road moviega. Huloĺ on vaja jõuda naeruväärse camping autoga hollandi autonäitusele. Pakitakse eksponaat autokasti ja asutakse teele.
Kuid sellega loogiline jada lõppeb..nagu igas Tati loos hakkab pihta komöödia klassikaline takistuste jada. Kumm saab tühjaks, bensiin saab otsa, toll hakkab kiusama jne..jne. Rez. filmib ka lisaks näitlejatele tavalisi inimesi autoroolis..haigutamas, nina nokkimas, ringi vahtimas. Vaatajana tahaks seda lugu ühe korra veel vaadata..sest kindlasti jäi miskit märkamata mis tegija oli sisse konstrueerinud. "Play time" pakkus avastamis rõõmu veel ka neljandal vaatamisel.
Soovitan kindlasti selle mehega "tutvust" teha.
No comments:
Post a Comment