Sattus ka see film minu teele. Mulle mingil perversel moel isegi meeldivad popp muusika ajaloost filmid. Seal alati nii et alguses sitasti ja siis läeb jällegi ikka väga hästi.
Peljanud seda filmi Spyke Lee (kellel ei ole selle filmiga küll miskit tegemist) hirmus-foobias, et pagan ju see üks neegri film tuleb.
Ülesehituselt klassikaline soolo loo stsenaarium..meid sunnitakse vaatama ühe suht geniaalse mehe tegemisi. Kes oma pimedusele vaatamata omab võimsat sarmi ja geniaalset muusikalist tunnetust. Muidugi osutub see anne ja raha tõeliseks tšikkmagnetiks...mees kes kehtestanud enda ..oma abikaasa ja armukeste vahele reeglid. Igal ühel neil määratud oma roll ja katsugu keegi neid piire lõhkuga ja geeniuse keskendumist segada, see lendab ka kohe üle parda.
Loomulikult paksud valged kottisid Rayd igast asendist..ja miks nad ei oleks pidanud. Aeg oli selline ja Ray oli ikka neetult populaarne ja tüütu nende jaoks.
Jamie Foxx teeb oma elurolli, mis jääb arvatavasti kummitama teda aastateks veel ka edaspidi (a la Tom Hanks- Forest Gump). Ühes uuemas loos "Soloist" astub ta juba kolinal ämbrisse, sest otsustas osaleda pea samasuguses rollis pakkudes pea samasugust rollilahendust. Rayna on ta vailedamatult võimas..kodutöö on tehtud ja väärt igat autasu mis see osa talle toonud. Minul oli aga hea meel et sellisest mehest nagu Ray jäänud maha selline monument. Michael Jacksoni puhul te naljalt sama ei suudaks.
Lõppu veel minu tagasihoidlik soovitus Hollywoodile..ärge palgake filmidesse vaid veatuid-ilusaid-plastassist näitlejanägusid. Elu ei ole selline.
No comments:
Post a Comment