Saturday, January 8, 2011

Ui-hyeong-je (Secret Reunion) 2010




Film mis mõnda aega tagataskus olemas olnud ja mille vaatamisega viivitasin. Sest mu kirg L. Korea filmide käsitööoskuse imetlemise üle pole endiselt veel jahtunud.
Kuum teema..Põhja ja Lõuna vaheline agentide möll. Kiituseks tasub öelda et autor ei anna õigust, eelistust kummalegi poolele. Mõlemad pooled ajavad oma asja tõelise kirega. Kohal on mõlemad mu lemmikud näitlejad sealt maalt.. kes oma ampluaadelt ja tüpaašidelt on täiesti erinevad..vaat et vastandid. Omaveheline klapp aga kaamera ees on võimas ja kerge minek.
Kui millegi üle nuriseda siis oli see meile karmi kapitalistliku maa inimestele võõras pisut liialdatud naiivsus..sõprusest ja mõistmisest. Mis meenutas vaat et pisut eesti lastefilmide stilistikat. Kuid siiski paneksid selle eelkõige kultuuriliste erinevuste süüks kui ajaksin kehva stsenaariumi kraesse. Sisult oli tegu ilusti üle ehitatud kerge põnevikuga..
Suurepärased filmilikud näitlejad..lihtsus..jälle õppefilm eesti filmitudengitele ja tegijatele. Ei väsi seda kordamast enamus L. Korea filmide puhul..sest see kõik tundub olevat neile nii lihtne ja elementaarne võrreldes..eestlastliku junnimise-stampide ja kangutamise kõrval.

Friday, January 7, 2011

Machete (2010)



Ei meeldinud. Kui pool-filmiteadlik inimene proovisin ma südamest vaimustust selle filmi suhtes mõista..grotesk?..paroodia?..pornofilmilik dialoog?..komöödia?
Annaks kümnest neli punkti... Millest kaks kuuluksid Don Johnsonile ja Seagalile ,kes hakkab mulle järjest rohkem meenutama rasvunud Brandot. Pluss filmi cool lõpp..et ma võiks su tappa veel aga ma ei viitsi..suren parem ära.
Danny Trejo on paarkümmend aastat olnud kõrvalosade äss..ja see roll sobib talle väga. Peaosasse määramisega pani Rodriquez ennast juba teadlikult teatud raamidesse. Lisama juurde hordide kaupa siredasäärseid kauneid naisi..kes marsivad võidukalt läbi pea kõikide Tarantino-Rodriquezi lugude nagu meeste muusad. Neid naisi proovitakse siis vahelduva eduga igas filmis kasvõi korraks ka paljaks kiskuda. Väga vastuoluline oli näha neid "kaunitare" mehhiko-peletisega kiimlemas ja tema järgi õhkamas. Jäi tunne et noamehe roll oli vist kellegile teisele kirjutatud.
Rodriquez on nagu efektne tatoveering..mis kui ta tehti nägi välja ju cool ( a. la sisalik kägistab paljast naist)..kuid 20 aastat hiljem on see minu silmis muutunud pisut naeruväärseks. Ja ma ei suuda enam seda taluda..nagu ka peagetelase kehal kaunistused..pole vist möödudnud filmi kus Trejo ei kisuks oma särki seljast maha.
Nagu oli "Elmariachi" aastal (1992) nii oli ka "Machete" aastal (2010)..ei näe siin mingit magicut. Tubli..järjepidev?

The Cook the Thief His Wife & Her Lover (1989)




Greenaway on mu noorpõlve "kangeim napse". Ajast mil lugesin Uku Masinguid ja muid jäledusi.

Kui Uku Masingut ikka veel ei ole tahthmist kätte võtta, siis Greenaway julgen uuesti üle vaadata. Tegu on tõelise kompositsiooni ja värvi friigiga. Toredad ..julged kontrastsed toonid ja täpsuseni paika pandud detailid. On ju tegu maalikunstniku haridusega ja väga teatraalse rez. Tema filmides on õnne vist olla operaator..on mida filmida.

Greenaway suudab olla väga julm..kuid võrreldes näiteks "sae" lugude on tema julmuse taga alati ülesse ehitatud tihke loogika. Küpsetada ära oma armastatud armuke ja kurjale abikaasale kes ta mõrvas sisse sööta ei ole mitte perverssus vaid põhjendatud Bulgakovlik naiste loogika. Nagu klassikalistel maalidel domineerib alastus, siis kisub ka Greenaway näitlejad paljaks. Teeb seda siiralt ja ausalt. Tema alasti inimesed on oma kehaliste iseärasuste ja proportsiooni vigade ja deformatsioonidega..naturaalsed. Greenaway suudab filmida tisse ja peeniseid nii et see tundub sama loomulik nagu käe näitamine telekas.

Ega Greenaway lugusid ümber jutustada polegi mõtet..vaadake üle..he rez. tunnus ka see. et kui lugu ise ära tüütab tekib muid toredaid mõtteid elust..muudest filmidest..naistest..lastest..mis iganes.. Greenaway suudab ka oma raskemeelsuse õigustatuks muuta.

Lisaks taas hea tema stamm. helilooja Nymani muusika.

Greenaway üks parimaid lugusid. (lemmikuteks vast siiski "Pillow book" ja "Drowning by numbers").



Wednesday, January 5, 2011

The Town (2010)




Ben Affleck on tagasi. Tegu on vist siiski ühe pagana osava ja arvestatava tegijaga filminduses..küll on ta proovinud seda rikkuda-väärata-eksitada..rumalate abieludega, rumalate naistega, hädadega narkootikumide ja alkoholiga, kohutvate ämber projektidega.
Nüüd "The Town"..Ben'il on lugudel mekk juures. Ikka sama lugu ..pangaröövlid, kellel tööots läeb varem või hiljem nihu. Ei midagi erilist. Ometi on rütm ja avariide argisus see mis paned jälgima. Ka naiskangelane pole standard plastik hollywoodi kaunitar vaid tavaline naine kes suudab olla väga ilus ja kole korraga. Benil on maitset. Filmi lõpuks ei suutnud ma enam otsustada kelle "poolt" ma olen..kas pättide või võmmide. See on väga hea märk. Kuskil teatriraamatust kunagi lugesin et ei ole olemas labast negatiivset tegelast..kõik tegelased proovivad vaatajat veenda ja neid mõistma panna, et miks nad nii käituvad.
Jeremy Renner on mees kes oleks sobinud ka mängima 60-70 filmides. Tugevalt jalad maas jõuline näitleja.
Pete Postelthwaite võiks tihemini mängida kurja iiri maffia meest..tuli hästi välja. üldse väga ilus casting.
Meeldiv üllatus.

Tuesday, December 28, 2010

L'immortel (22 bullets) 2010



Prantslastel on efektsete märulitega juba mõnda aega oma asi ajada. Coolid tegelased, läikivad püssid, kaunid daamid.
Jean Reno kodumaal tagasi. Ärist taandunud pereisa saab parklas 22 kuuli jääb ellu ime läbi ja hakkab siis "asju ajama".
Prantslased ei näe püstolitega naeruväärsed välja nagu eestlased oma püstolitega vehkimis ja ropendamiste lugudes . Tubli keskmik etendus. Midagi positiivset kah..ma suudan jälle prantsuse filme vaadata.
Nagu Ita Ever oleks laval olnud..kunstielamust ei saanud aga oli tore ,lihtne ,turvaline õhtu.


Wednesday, December 15, 2010

Die Another Day (2002)


Tegu Brosnani parima Bondi looga..kuid kindlasti ei küündi parimate bondide Moore ja eelkõige Conneri lugudeni. Bond jäigi eelkõige 60ndatesse. kui spiooni teema oli uus ..põnev ja nakkav. Kuid samas tunnen ma endiselt siirast rõõmu et nad Bondi lugusid ikka edasi teevad ka aastal 2010..Harry Potter vast sellist 60 aastast elu vastu ei peaks või mis?
Aktuaalne teema..kurjad mehed pärit Põhja-Koreast. Kui nüüd labaselt poliitikast rääkida ei taha ma 100% usaldada toetuda puhtalt lääne meelsetest pressi teadetest. Njaah Põhja-Korea näol tegu on pisut kuratliku diktaator riigiga..aga ega kõik pea ka meie nägu olema..Las nad olla.
Püssiga Halle Berry ei näinud üldse piinlik välja..piinlik episood oli filmis Madonna bondi debüüdi sutsakas. Ta on kohutavalt halb näitleja.. Isegi minutiga (vist isegi 30.suudab ta panna mind piinlikust tundma).
John Cleese Q'na on tore..Judi Dentch on parim M kes Bondi saagas eales esinenud.
Üle keskmise Bondi lugu.


Saturday, December 4, 2010

The Sorcerer's Apprentice (2010)




Wow Nicolas Cage on võlur.
Ümber jutustus algusest: võlurid madistavad iidsel ajal ja jäävad siis sajanditeks ootama ülim andekust. Ei ole seda ei indias ei hiinas ei venemaal. Temaks osutub ameeriklane, pika tukaga tiinekast koolipoiss. Siuke nohisev ja läbi nina inisev (et endast veel haledamat ja vist ka pisut koomilist muljet jätta) noormees. Juba sel ajal oleksin pidanud põgenema..poe veel siiani üle saanud Scott Pilgrim jms. tiinekate ilast.
Edasi järgnes kohutav klišeede jada ja lamedate naljade festival. Disney stuudio tegi selle filmi küll kellegile muule kui seda olen mina. Filmi ei suutnud päästa isegi Alfred Molina.
Läks jälle suht halvasti. Keset filmi ma mõtlesin et kuidas ma küll nii saamatu olen et ikka ja jälle suudan valida kohutavalt halva loo. Peaks vist kindluse mõttes keskenduma vanade kindlate 60-80ndate. filmide juurde.
Mis arvate kumb võitis kas hea või kuri?