Saturday, August 1, 2009

Okuribito (2008)






















Lenne palus mul see ära vaadata. Noormees satub tööle matusebürosse. Filmi tegijad naudivad seda kui elegantselt riietatakse ja pestakse surnuid..pool suguvõsa istub samas ruumis ja "mustkunstnik" sooritab selle nii et miskit ebastsensuurset ei ole ruumisviibijale näha. Ja vanemad ..sõbrad ..tuttavad tunnevad lõpuks selles tuhmis kehas ära oma ema, tütre, abikaasa. See kuidas see rituaal sooritatakse on tõesti imetlusväärne.
Tsello..mees peaosaline oskabki selgelt tsellot mängida ja seda on usinasti ära kasutatud. Paljud kiitnud filmi soundtracki..mina aga protesteeriks selle vastu. Soundtrack ülesehitatudki sellele , et sulle lihtsalt peab see meeldima. Ei meldinud see et kõik tsello lood mida taustal laskma hakatai kasvasid suureks numbriks. Kogu taust olekski pidanud koosnema puhtalt tsellost..miks seda enam paisutada. Kehv filmi vahe osa..kus mees mängib ilusate vaadetega kohtades väljas tsellot, terve orkester muidugi saadab ja aeg lendab..naiivne (aga andestatav).
Film oleks olnud veel parem kui ta poleks sulle-mulle tuhmile eurooplasele-ameeriklasele suunatud olnud.
Warning!..nutukas..pehme loomuga mehed naised ettevaatust. See matuse rituaal on niivõrd elegantne ja sugulaste reaktsioonid niivõrd vahetud et vett võib voolama hakata.

No comments:

Post a Comment