Battleship (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1440129/

Minu halbade filmide festar jätkub. Liitu Navyga reklaamfilm. Ameerika lipp lehvib uhkelt ja kõrgelt. Ameeriklasi pole ka ju kunagi pariootlikuse puudumisest süüdistada saanud. Hawail suruvad kätt ameerika sõdur ja jaapanlasest sõjamees. Kui see peaks Pearl Harbori leppimisena mõeldud olema, siis kukkus see küll läbi.
Lõbusast biitnikust tehakse venna mahitusel sõdur. Vähe sellest ei olda ka selle tulemusega rahul, sest biitnik võiks olla veel kuivikum ja igavam sõdur ja rohkem oma venna sarnane. Isegi pruut (rinnakas proua kes on kehv näitleja , kuid proovib kompenseerida seda oma ameeriklaliku ilu ideaaliga) pole oma armastatuga rahul. Et miks küll mees ei suuda oma sõduri potensiaali ära kasutada. Kõik hakkab nahka kiskuma, kui peategelase õnneks saabuvad tulnukad.
Film on naiivne ja lollidele tehtud et hakkab tekitama vastupidist tunnet. Põlguse asemel tuleb muie kogu aeg suule. Kui veteranid Missouri laev-muuseumi käima panevad naerad juba sa südamest. Imetlen näitlejaid ekraanil, kes naerma ei pursanud. Ja tõsiste nägudega edasi pusserdasid.
Ainuke kes filmis õnnestunud olid ..olid jõhvhabemetega tulnukad.
Rihanna..jeesus küll. Tugev kuldvaarika nominent, kes see loll andis talle macho neegersõjard tsiki rolli. Lasku oma agent kohe lahti.
Jälle tuleb muie suule , kui meelde tuleb et unustasin kirjeldamata kibestunud titaan jalgadega veterani, Kes jõhvhabemetega maadleb oma puuet unustades.
Efektid oli..paukus ja mürtsus kõvasti. Ei saanud ära tüdida.
Parem selline aus käkk, kui punnitatud käkk.

Dark Shadows (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1077368/

See film nagu ka Tim Burton ei pea teile meeldima...ehk pole mingit põhjust häbeneda ja tunnistada teid haaravat tülpust seda filmi vaadates. Mees on kõigele vaatamata klassiku tiitli juba teeninud.
Meeldib teda ikka ja jälle Mati Undiga võrrelda..kelle etendustele ei jooksnud keegi tormi (vist välja arvata mõned Noorsooteatri hiigelaegadest). Ometi oli mehel kindel "klubi" kes tema etendused ära vaatasid. Nii Unt , kui Burton on mõlemad samad head. Nende vaatajad saavad selle mida nad vaatama tulid Unti ja Burtonit. Ei miskit muud. Aus kaup.
Kui Undi tükk oli viletsam või veel halvem ei seganud see ometi mõnusat olemist teatrist..need andsid eriti hea pinnase enda mõtete veeretamiseks. Vahepeal oleks tahtnud öelda, et kulla näitlejad vabandust kas saaksite 10 minutit vaikida..ma ketran ühte mõtet ikka ja jälle algusest peale. Aga ei saa edasi minna sest teie tekst ja tegevus lööb selle jada ikka ja jälle sassi.
Nii Burton kui Unt kasutab ikka ja jälle samu "omi" näitlejaid. Ja vist pole näitlejaid kes ei tahaks Undi või Burtoni kampa..kasvõi korraks sisse saada. Isegi vana härra Chritopher Lee hiilis sinna kampa et sinna jääda. Ega filmis vist ei tahakski rohkem rääkida.
Imeilus pilt..teatraalsed meigid.
Pfeiffer on näide et ega iluoperatsioonidega loodust ikka ei peta ära küll. 50...60 ja ikka näeb välja nagu...siis mis? Plastmassist "asi", mis on nii ebaloomulik.
Eva Green oli kena leid selle sõna mitmes tähenduses.

The Dictator (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1645170/

Pean vist õnne soovima, esimene Sacha Baroni film mille ma lõpuni suutsin vaadata peaaegu et ilma piinlikusest väänlemata. Brüno vaatamine lõppes peale 20 minutit ja legendaarse Boratiga jõudsin täiesti higise ja väsinuna lõpuni.
Tegu satiiri ja musta huumori mehega, kes ülbelt kombib kõike piiri ja on vist ka aravatavasti üks vihatumaid koomikuid maailmas. Kombib endiselt hea maitse piiril. .sita-kuse -sperma naljad on väga ohtlik pinnas mis ei pruugi toimida. Ma ei räägi moraalitusest vaid pigem vastuhakkavast tüütusest.
Lugu hakkas väga mahlakalt peale, kuid hiljem ma väsisin. Miks peavad kõik tegelased kindlasti ameerikasse jõudma? Sellest ma aru ei saa. Diktaator kes nõuab et tema tuumarakett peab olema terav mitte ümar et see tagasi tema juurde ei põrkaks mõjub paremini kui New Yorgi takistuste jadas seiklev freek. Või väsisin hoopis mina ära, võta nüüd kinni?
Täielik pärl oli John C. Reillyga piinamis stseen maja keldris. Nii head, täpselt reageerivat dialoogi oli lust jälgida. Veiderduseta koomika.
Äkki julgen hr. Coheni lugusid ka edaspidi ette võtta. Kui teda ennem maha ei lööda.

Twilight (2008)

http://www.imdb.com/title/tt1099212/

Olen seda filmi ja kogu triloogiat raamatutena (kui neid oli nüüd kolm) täiesti teadlikult vältinud ja ringiga mööda käinud. Nagu ka facebooki. Kuid televisioon tungis minugi tuppa, mul oli valida selle ja reporteri korduse vahel. Ma tõesti loodan et need raamatud on paremad, muidu pettun taas noorema põlvkona maitses tõeliselt.
Kõik see meenutab mulle kuidagi Avatari eufooriat, Huvitav paljud neist mäletavad et selline film üldse olemas oli?
Iga Buffy teleseriaali episood oli ka kordades parem. Visuaalselt oli kõik ilus ..sellega paraku positiivsus ka lõpeb.
Näitlejad piinlesid nagu üks tegelasest vampiir, kellel kõht valutas kogu aeg sest ta proovis verega toitumisest loobuda. Ka peategelastel oli kogu aeg selline häda ja ohkimine nagu oleks kõht kinni. Noored mängisid kohutavalt aeglaslt ja keegi nagu ei keelanud ega takistanud ka neid.
Vampiiride pesapall oli naeruväärne. Harry Potter on ju nö. samasugune jaburus, kuid ometi suudame sealsed maitse vääratused, kerged loogika nihked andeks anda. Isegi kui järjekordne Potteri film pole just hästi välja tulnud.
Kuid see..! Mordori katlas üles sulatada ja uus teha.

Hodejegerne (Headhunters) 2010

http://www.imdb.com/title/tt1614989/

Häbiga pean tunnistama et olen kuid filmi vaatamata läbinud.
Norrakate thriller, mis jättis väga hea mulje. Kõigi põnevuse ja hirmule vaatamata oli seda ikkagi lõbus ja kerge vaadata..polnud ängistavat tunnet mida rea ameerika thrillerite puhul taga aetakse, tekitada püütakse.
Lugu sellest mis juhtub kui lihtne inimene hakkab käkerdama kriminaalina ja ühe rohkem ..rohkem kõik perse keerab ja vaid instiktidele lähtuvalt ennast elus proovib hoida. Peaosaline ise nägi välja nagu vaikne ..noor Christpher Walken. Kellel on hästi vähe teksti ja kes oma siniste silmadega saab ka ise aru millise jama ta kokku on keeranud taas.
Põnev kui kurat ja samal ajal lõbus. Kus koer forklifti otsas ringi rallis oli tune nagu oleks ise seda filmi teinud.
Rez. oli tore ja nooruslik vähemalt oma resultaadilt. Igatahes hullas ja lustis verega nagu noor Peter Jackson.
nauditav elamus..oleks selliseid positiivseid juhuslikke kohtumisi vaid tihemini.

Haarautuvan rakkauden talo (2009)

http://www.imdb.com/title/tt1188992/

Soome filmi. Tore kerge soomlaste lugu soomeliku huumoriga. Tegijaks kuulsa Aki vend Mika Kaurismäki. Kui Aki näikse olevat soome filmi südametunnistus ja viimaste kümnendi üks nurgakivisid, siis Mika on internatsionaalne mees. Kes vist suurema osa ajast veedab mööda maailma ja peamiselt Rios aeledes.
Keskeakriisis siplevad abikaasad..kukuvad teineteist üle trumpama ja tirivad mõlemad maia üha efektsemaid armukesi. Selline soome pisut ebastabiilne film mida ei olnud samas absoluutselt piinlik vaadata.
Mika on mõnuga kasutanud ka sutsakates ära Aki lemmik näitlejad Kati Outinen ja Kari Väänaneni. Kati teeb väga uhke rolli evil bitchina ja emana.
Mahe mõnus soome kulgemine. Kandilise soome huumoriga. Latt millest tehniliselt ja materjalilt peaks suutma ka eesti film ju üle hüpata.

Men in Black III (2012)

http://www.imdb.com/title/tt1409024/

Mehed tagasi. Lugu mille esimese osa nägemine minust nende fänni tegi, kes oli nõus andestama ja nautima ka nirumat teist osa. Aega mööda läinud Barry Sonnenfeld lasi nüüd järgmise osa välja. Nüüd pole filmide vaatamiseks kahjuks aega on..varastasin endalt selle aja ja läksin peale tööd õhtu viimasele seansile.
Poisid on jäänud silmnähtavalt vabemaks. Veavad siiski välja..Will Smithi naljad toimivad ka kümme aastat hiljem. See mees paras ime et nii kaua ja efektselt turul suutnud säilida.
K osades mehed Josh Brolin ja Tommy Lee Jones võiksid kindlusagendina mulle mõttetud kindlustus paketti pakkuda..võtaksin ära! Need kvaliteet mehed.
Kuri mees oli ikka tõeliselt nagu arvutiga tehtud otsast lõpuni ja ei mõjuski ebaloomulikult.
Ei sallinud et film hakkas lõpus heietama ja tahtis meile miskit selgeks teha et näe tegelikult juba..see ja see ja juba siis.
See pole ju üldse oluline..oleks vaja olnud vaid uut lustivat MIB lugu, seda see ka õnneks enamuses siiski oli.

3D..nu ei mõista mina seda eufooriat..nagu istuks päikseprillidega kinos ja kannatada tumedama eredusega filmi vaadates. Kogu see piin selleks et näha 1-2 efektset kohta ja korra ehmuda. Overarated.
Selge see et sealt ei saanud samasugust emotsiooni nagu MIB esimese looga, kuid ikkagi olen ma õnnistatud et käesolev kolmas episood kinno lasti.