Gravity (2013)

http://www.imdb.com/title/tt1454468/?ref_=nv_sr_1

Come back või mitte aga käisin jälle kinos ja mitte poisiga multikat vaatamas. Möödas on pea aastane paus filmide vaatamisest. Aeg ajalt silmanurgast nagu vilguvad et siuke uus asi ja siuke ulmeka moodi asi mis peaks ära vaatama..aga ikka ei ole sinna maale jõudnud. Aega on läinud koguni nii palju mööda et Wes Anderson ka jõudnud vahepeal uue filmi teha ja Seymour Hoffman ennast ära tappa.
Kosmos ja ulmekas see on minu teema..lummab vaikus ja tühjus.
Selles loos oli kõik olemas mis Moonis ja Komsose Odysseias võlus.
Väike inimene mähmerdamas elu nimel palju suuremate jõudude vastu.
Mitte asjatult ei ole kiidetud kaamera tööd..film on esimestest "piltidest" leidliku ja lummava pildiga..andsin isegi tüütutele 3d prillidele ja formaadile sel õhtul andeks. Täiesti geniaalne ja uus pilt minu jaoks kinos. Keerutati kõvasti..kuid kui jõudis asi piirini kus see tegelasega koos kaasatiirlemine hakkas ära tüütama võeti ka hoog maha.
Osadesse olid valitud kaks head "pinnapealset" näitlejat Clooney ja Bullock.
Oli ilusaid hetki loote asendis hõljuv inimene..nööriga üksteise küljes tolknevad astronaudid. Täiesti hulluseni keerlev ja pöörlev liikumine mahajätud laevades. Ja kõigele lisajs kõik see väline ilu. Mis filmi lõpuks hakkas ära tüütama oli see lõputu napilt pääsemiste absurdne jada.
Inimesel veab reeglina 1 maksimum kaks korda..kuid 7 või 8 nagu antud loos kasutatud oli..vaevalt. Kuid ehk oli sellist thrillery tüüpi napilt pääsemisi ameeriklastele meeldimiseks tarvis. Ega pärast kolmandat pääsemist ma enam mures polnudki kas ta järgmine kord ka jõuab.
Ma ei tahakski üldse norida et mis võimalik ja loogiline oli..ilus pilt oli ikkagi see mis kinost väljudes ja ka hommikul meeles oli. Kosmoses on inimestel ja ka filmitegijal jätkus hoidu hetkedeks aeg maha võtta. Klassikuks see film vist ikka ei saa, sest usun et juba teistkordsel vaatamaisel peame juba palju rohkem pettuma.