Greenaway on mu noorpõlve "kangeim napse". Ajast mil lugesin Uku Masinguid ja muid jäledusi.
Kui Uku Masingut ikka veel ei ole tahthmist kätte võtta, siis Greenaway julgen uuesti üle vaadata. Tegu on tõelise kompositsiooni ja värvi friigiga. Toredad ..julged kontrastsed toonid ja täpsuseni paika pandud detailid. On ju tegu maalikunstniku haridusega ja väga teatraalse rez. Tema filmides on õnne vist olla operaator..on mida filmida.
Greenaway suudab olla väga julm..kuid võrreldes näiteks "sae" lugude on tema julmuse taga alati ülesse ehitatud tihke loogika. Küpsetada ära oma armastatud armuke ja kurjale abikaasale kes ta mõrvas sisse sööta ei ole mitte perverssus vaid põhjendatud Bulgakovlik naiste loogika. Nagu klassikalistel maalidel domineerib alastus, siis kisub ka Greenaway näitlejad paljaks. Teeb seda siiralt ja ausalt. Tema alasti inimesed on oma kehaliste iseärasuste ja proportsiooni vigade ja deformatsioonidega..naturaalsed. Greenaway suudab filmida tisse ja peeniseid nii et see tundub sama loomulik nagu käe näitamine telekas.
Ega Greenaway lugusid ümber jutustada polegi mõtet..vaadake üle..he rez. tunnus ka see. et kui lugu ise ära tüütab tekib muid toredaid mõtteid elust..muudest filmidest..naistest..lastest..mis iganes.. Greenaway suudab ka oma raskemeelsuse õigustatuks muuta.
Lisaks taas hea tema stamm. helilooja Nymani muusika.
Greenaway üks parimaid lugusid. (lemmikuteks vast siiski "Pillow book" ja "Drowning by numbers").
No comments:
Post a Comment